pühapäev, 22. juuni 2008

Imelik ja imeline Austraaliamaa

Hannes siin juba kirjutas, kuidas meil l2heb ja mis me teeme. Tahtsin muidugi ise kirjutada, kui tore on selline 6liste n2ppudega masinist olla, aga tuli tookord uni peale ja ei jaksanud 2ra oodata, millal internet j2lle tagasi tuleb. Oleme nyyd piisavalt "omad" ja suhteliselt lihtne on paluda ylemustelt 6htustel kellaaegadel internetti kasutada aga v2ga pealetykkivad ka ei taha oma meeletu maailmaga kontakteerumise vajadusega olla ning pealekauba vajuvad yldiselt peale 6htus88ki kiirelt silmad looja. T88p2eavad on suhteliselt pikad. Alustame tavaliselt kell 7, m6nikord ka kuni pool tundi varem ning t88tame kuni valgust jagub, ca 6-ni 6htul. 6nneks aga mitte j2rjest, vaid p2evas on kokku kolm pausi, kaks 15 minutist ja yks poole tunnine. Ja p2evad l2hevad suhteliselt ludinal. T88 konti ka ei murra, kui just kaevama ei pea. Viimane ei ole mulle eriti sobilik t88 ja pyyan seda igal v6imalusel v2litda.


N2iteks eile oli meil valida, kas kaevata v6i v6tta vaba p2ev. Valisime Hannesega viimase ning tegime seda, mida juba tykk aega oleme tahtnud teha - vallutasime siinse piirkonna k6ige k6rgema tipu - Bluff Knolli (1073m), mis oli parasjagu ronimist aga selle-eest seda v22rt. Tipust avanesid v2ga toredad vaated. Minu suureks r66muks tiirlesid tipu ymber kuus wedge-tail eagle't ehk eesti keeli kiil-saba kotkast (Aquila audax). Tegemist on muide v2ga suurejoonelise linnuga, olles Austraalia k6ige suurem r88vlind oma yle meetrise keha ja kahemeetrise tiivasiruulatusega. Sama kotkas on ka siin oliivipuude vahel sage kylaline, nii et see polnud esimene kord kui neid kohtasime, aga esimest korda n2gime nii mitut korraga. Ja kui juba linnujutuks l2ks, siis minu viimase aja toredamaid avastusi oli tegelinski nimega Australian Bustard (Ardeotis australis, eesti keeli austraalia trapp). Ma t6lkima ei hakka, kes saab aru, see saab aru. Viimane on paras puuslik, kes tardub taeva poole vahtivaks sambaks kui teda kohtad.

Hannes juba r22kis sellest ka, et meil on siin ysna kylm. Samas kui asja plusspoole pealt vaadata, siis 6nneks vihma sajab suhteliselt harva ja p2eval on ikka ligi 20 kraadi sooja. Seega j22vad ainult need kylmad 88d ja hommikud, kus saab masinate aknaid kraapida. Nii et tegelikult pole siin midagi 6udsat. Ilm muutub siin vaikselt, peaaegu ei saa arugi. V2ga tasapisi on vaikselt jahedamaks l2inud. Ka vihm ei saabu siin kunagi ootamatult ning ilmateade peab yldiselt ka mitu p2eva ette paika.

Ja kui juba harjumatutest n2htustest sai r22kima hakatud, siis peaks vist ikka yhest elukas ka r22kima. Nimelt rebasest, kes on siin mystiliselt kartmatu loomake. V6ib-olla tuleneb see sellest, et looduslikke vaenlasi tal siin peaaegu ei esine (dingod v6ib-olla aga sel juhul mitte siin, sest neid siin pole). Igatahes juhtus yksp2ev nii, et yks rebane tuli uudistama, mida Irks ja Hannes, kes parasjagu maad kaevasid, teevad. Ja tuli nii l2hedale, et esiteks Irks ja l6puks ka Hannes kartma hakkasid ja autosse 2ra jooksid, sest jumal teab, v6ib-olla on marutaudis v6i midagi. Rebane k2is ka auto juures ja uudistas neid sealt, ning l6puks tuli teda suisa v2givaldselt hirmutada, et ta eemale l2heks. Suur oli muidugi yllatus, kui kohalikud v2itsid, et marutaudi siin ei esine. Ei oskagi midagi muud arvata, kui et kas kohalikud ei tea, millest nad r22givad v6i oli rebasel miskit muud viga (lisaks suurele usaldusele inimeste vastu).

Seega igav siin juba ei hakka. Paar n2dalat oleme veel siin t88l ja siis peaks meil piisavalt raha olema, et m6nda aega puhata ning Hannes koju lennutada. M6tlesime, et suundume siiski p6hja poole ja kuigi Hannesel j22b kogu idarannik n2gemata, sest ta lendab 2ra Darwinist, on meil k6vasi aega, et Kimberlys ning sealt ka nats l6unapool ringi vaadata. Tuleb ikka sinna minna, kus on soe.

Ning l6petuseks annan teada, et alates 20. augustist on Darwinis yks koht minu autos vaba. Esiagu j22n sinna ja otsin mingi t88 ning edasi suundun idarannikut m88da l6unasse. Kui keegi on huvitatud minuga koos reisimisest, v6ib teada anda (eelistan kyll vanu tuttavaid:).
PS. Pilte paneks heal meelel rohkem, aga siin on v2ga aeglane internet ja yhe laadimine v6tab rohkem kui poolt tundi. Seega j2i nii.

reede, 20. juuni 2008

Oliivid

2rge muretsege, Hannes ja Veronn korjavad ikka veel oliive ja ilmselt 3 n2dalat veel.
Nyyd aga hakkavad oliivid juba ise puu otsast alla kukkuma, peksma eriti ei pea. Syydi on punk, p2ikene. Ilmselt kylm ka.
Praegu on k2sil talv ja aasta lyhimad p2vad. Temperatuur on juba nii madal, et hommikuti on autoklaasid j22s.

Vahepeal on t2itunud Veronni suur unistus ja ta on saanud juhtida ilusat, rohelist ja suurt John Deere'i traktorit (lisaks veel v2iksemaid, v2hem ilusamaid ja treilerit ees lykkavaid ja taga t2mbavaid traktoreid).
Hannes on lisaks nendele juhtinud ka eeslaaduriga traktorit ja korduvalt t6stnud kaste yksteise peale ja siis mitut kasti korraga auto peale.

Lisaks on saanud Veronnist masinist-operaator. Masin, mida Veronn kasutab, on Paris (nagu Paris Hilton). Tegemist on siis v2iksemat sorti oliiviharvesteriga, mis raputab puid ja korjab oliive. Ega tema juhtimine polegi naljaasi. Tal on v2hemalt 10 nuppu, rool, pedaal ja joystick, kus veel 5 nuppu peal. Lisaks tuleb teda 6litada, kette pingutada ja vahetada, igast sodi kettide vahelt v6lja kraapida ning aegajalt teise masina aku pealt juhtmetega k2ivitada. Lisaks on tal ainult kolm ratast. K6ike seda Veronn nyyd valdab ja igap2eva t66s rakendab.


Paris on 22rmiselt kapriisne ja t2rgub aeg-ajalt ja sealt tema nimigi Paris (nagu Paris Hilton). N2iteks t2na kell 13.30 keeldus masin oma tagumisi rattaid yles ja alla liigutamast. Isegi meie autoluksepp Fuzz ei osanud midagi peale hakata ja nii see masin j2i homset ootama. Fuzz v2itis, et tema hyydnimi ei tule samast allikast, kust nimi Vuss. Aga masinat ta ikkagi korda ei saanud.

Lisaks Parisele on meil ka teine harvester, mida kutsutakse nimega 69 v6i "Fuck and suck". Sest temaga on veel rohkem jama.

Hannest ei lubatud tykk aega Parise rooli ja Hannes hakkas muretsema, et kas tal on miskit viga. Nii pidigi Hannes Parise k6rval puid peksma, samal ajal kui Veronn masinaga opereeris. L6puks selgus, et Hannest peeti liiga pikaks ning kardeti, et ta ei mahu kabiini 2ra.

L6puks pani Veronn Hannese ikkagi rooli ja lasi tal harjutada. Nyyd on ka Hannes masinist-operaator. Veronn v2idab, et ta on Hannesest ikka veel kiirem. Samas kui meie suur ylemus Peeter Hannest esimest korda masinat juhtimas n2gi, ei 6petanud ta teda kordagi (siiamaani ei ole 6petanud) ja r22kis teistele v2iksematele ylemustele, et Hannes teeb head t66d. Tavaliselt kui keegi v2hese entusiasmiga v6i midagi valesti teeb, siis Peeter annab talle sellest m2rku.

Aga minu arust teeb ka masinist-operaator Veronn head t66d.