Tagasi Eestis

Kes veel polnud tähele pannud, siis tegelikult oleme nüüd mõlemad Eestimaal jälle tagasi. Uued seiklused järgmisel aastal, kus ees ootab näiteks põnev Puerto Rico märtsis-aprillis.
Aga kui kellelgi on mingeid küsimusi õhku rippuma jäänud või soovib häid nõuandeid, siis siia blogisse kommentaare kirjutades, jõuate ka lõpuks meieni.

Seega siin lõpebki see blogi, mis rääkis Veronni ja Hannese seiklustest Austraaliamaal 2008. aasta märtsist septembrini.

Berliin

Eilse 6htust saadik olen siis tagasi Euroopas ja ausalt öeldses olen totaalses vaimustuses m6nusast sügisesest p2ikesepaistest ja v2rskest jahedast 6hust. P2rast Bangkoki on see v2ga hea vaheldus.
Ma muide ei j6udnudki sinna Ayutayasse. Bangkokis endaski on piisavalt tegemist, eriti kui h2sti rahulikult v6tta. Ja seda ma tegingi.
Minu jaoks oli t2iesti uudne kogemus rahvarohke Bangkoki metroo. Nimelt n2gin ma üle enamus inimesi peade. Seda ikka valgete inimeste seas eriti ei juhtu, et mina suureks inimeseks kvalifitseeruks. Ka riiete numbrid olid päris naljakad. Näiteks sobisid mulle alates L numbrist riided:)
Aga homme siis koju ning t2na veel naudin Ingo imeilusat korterit ja külalislahkust. Kes tahab tervitusi saata, v6ib need mu Eesti telefonile edastada. Annan need siis sobivad hetkel edasi.

Bangkok

Olen siin nyyd juba neljandat p2eva ja v6iks 8elda, et aeg lendab. Kylastasin eile esimest, seda k6ige kuulsamat templit ja ausalt 8eldes v2sisin ikka v2ga kiiresti sellest kulla ja karra s2rast. Kyll aga tekkis isu minna m6nda vanemasse templisse. Homme v6i ylehomme l2hengi siis Ayutayasse. Naljakas, Bangkok on t6esti suhteliselt odav aga raha kaob seda kiiremini, sest mis see yks j2rjekordne maiustus siis ikka 2ra ei ole v6i puuviljakokteil. Kokkuv6ttes oled aga samamoodi rahast lage nagu kallimates linnadeski.

Yksi r2nnates on see hea asi, et palju lihtsam on kohtuda teiste r2nduritega. Oma teise 6htu veetsin n2iteks kuulates yhe Kanada naise, kes elab oma Taani mehe juures Kopenhaagenis, kurtmisi Taani riigi migratsioonipoliitika, Kanada mnoslemite, mustade ja pilusilmsete, transvestiitide ja k6ige muu yle. Ta v2itis, et 5 aastat tagasi oli ta veel v2ga tolerantne aga Taanis elamine on teda v2ga muutnud. Ksenofoobilisemaks muidugi. Teiselt poolt ei meeldinud talle ka taanlased, kellele ta heitis ette samasid iseloomujooni, mis sageli iseloomustavad eestlaseidki - vaiksed, rahulikud, ei n2ita tundeid v2lja jne. Nii ei j22nudki muud yle, kui vaikselt kuulata. Ja olla 6nnelik, et ennast veel sellised tunded ei valda.

Eile 6htul kohtasin aga filipiini-jaapani segapaari. Noored tudengid, kes r2ndavad jaapanlase rahakotil, sest filipiini tydruk on selleks liiga vaene, et ise maksta. Ta v2itis, et Tai on tema jaoks v2ga kallis riik. Keskmine palk pidi neil olema 200 US $.
Pidin tunnistama, et tyypilise Eurooplasena ei tea ma sellest kaugest maast just eriti palju, kui et olen kuulnud ainult ilusatest filipiini naistest, kelle elav t6estus mu k6rval parasjagu istus. Seega hariti mind korralikult. L6pptulemusel leidsin, et meie j2rgmine v6i ylej2rgmine (v6i noh kunagi) sukeldumisreis v6iks sinna toimuda. V2idetavalt saab sinna Bangkokist lennata ca 100 dollariga v6i v2hem, sukeldumised on ca 2 korda odavamad kui n2iteks Austraalias. PADI openwater maksis 200$ ning paberitega saab juba v2ga odavalt sukelduda. Ei tea, kas see ka tegelikult nii roosiline on, sest miks muidu pole yldse kuulda, et keegi sinna reisiks. Aga tasub uurimist. Charline v2itis, et tema on nendesamade vaalhaidega sukeldunud suisa mitmel korral.
Tore oli aga see kui minu k2est siiralt kysiti, et kas ma teen vahet eurooplasel, ameeriklasel ja venelasel:) Nimelt n2evad tema jaoks k6ik valged yhesugused v2lja. Nii et pole siin midagi h2beneda, et ei suuda erinevate pilusilmsete inimeste p2ritoluriiki paika panna v6i siis samamoodi Aafrika mustadega. K6ik on ikka kogemuses kinni.

Singapuris

Mindil beach

Eile 88sel sai siis l6puks Austraaliamaa seljataha j2etud. V6iks 8elda, et isegi kahju oli lahkuda. Irks ja George tulid suure yllatusena veel laup2eval Darwinisse.Terve p2eva otsisid meid igalt poolt Darwinist taga, teadmata n2iteks millist autotki otsida ning l6puks pidid ikkagi helistama, sest ega see Darwin nii v2ike olegi. Darwin kogus viimastel p2evadel hoogsalt uhkeid pilvi ja tundub, et vihm ei ole enam kaugel. Nyyd olen aga Singapuris, kus on minu arvates v2ga huvitav - yks maja uhkem kui teine. Ning t2na 6htuks lendan Bangkoki ja j22n n2dalaks Taisse. Samas sai kott nagu alati raske ning yldse pole tunnet, et viitsiks sellega kuskil veel ringi konnata. Siinpool ekvaatorit on muidugi veel palavam, sest vihmahooaeg on t2ies hoos. 6nnetuseks paistab t2na kyll p2ike, mis teeb Singapurist 88sel sadanud vihma abil kasvuhoone. Ja mul on viisaka inimesena pikad riided seljas. Nii ma siin siis sulangi. V6i otsin varju erinevatest kaubakeskustest. Singapuri lennujaam hoolitseb v2idetavalt lyhiajaliste kylaliste eest h2sti, kuid mina ei suutnud 6nnetuseks ei tasuta linnaekskursiooni ega tasuta toitu v2lja kaubelda. Pool 88st veetsin lennujaama lastenurgas p6randal teiste inimeste seas magades, lapsed peakohal m2ngimas. Hommikul kui yles t6usin, olid teised inimesed juba kadunud aga lapsed oli ikka seal.

Syrr see vaese inimese moodi reisimine.

Enne 2ratulekut sai Darwinis natuke kl6psustatud ja panen siia m6ned muljed ka yles. Teemad nagu ikka kohalik elu, Mindil beachi laat ja muidugi s6brad.

Imetoreda h22lega Sanna Lund Mindil beachil.

Austraalia k88k.

Vana matkamees.

Georg.

Andres.

Sandalman.

Viimast n2dalat Austraalias

Tegemist on siis minu viimase n2dalaga Austraalias. P2rast seda lendan n2dalaks Taisse, siis paariks p2evaks Berliini ja seej2rel v6ib kohtuda huvilistega alates 18. septembri 6htust kell 21.40 Tallinna Lennujaamas.

Reisimine Austraalias on kahtlemata olnud v2ga kogemusterikas tegevus, aga juba m6nda aega on tunne, et peaks koju minema. Mis sest, et seal on igikestev sygis. J2relikult tuleb elu m6nusaks tegemiseks leida muid viise p2ikesepaiste nautimise asemel. Aga selles peaks ju eestlased meistrid olema.

Viimased n2dalad Darwinis on aga olnud vaieldamatult v2ga m6nusad. Olen tutvunud v2ga toredate inimestega ja saanud aru millestki, mis ennem ei tundunudki nii ilmselge. Nimelt olen yllatusega m2rganud, et eestlased lisaks sellele, et nad on yldjuhul v2ga t88kad, armastavad t88d teha. V2hemalt nii mitmedki tegelased, keda mina tean. Reisides olen aga selliseid inimesi muudest rahvustest v2ga v2he kohanud. Ja pole siis imestada kui m6ni sinu bossidest on sinu t88tegemisest v2ga vaimustatud. Seet6ttu m6tlesin siia panna m6ned soovitused inimestele, kes armastavad t88d teha ja soovivad saada ka toredat vastukaja.

Austraalias olled t88tasin kahes kohas, kus osatakse hinnata h2id t88tajaid.
Yks selline t88andja oli Sabine, kes teeb kekskkonnas6bralikku koristust Perthi rikkuritele ja v6tab backpackereid meeleldi abilisteks. Temaga saab yhendust numbril 0414231164. T88 eelduseks on auto olemasolu. Yldjuhul maksab ta mustalt ja seet6ttu j22b kogu maksujama 2ra.

Teiseks t88tasime Frankland River Olive Company jaoks, kus on t88l v2ga toredad inimesed ning saab oma teise aasta viisa jaoks vajalikud p2evad tehtud. Maist juulili on seal oliivide korjamise aeg. Enamus muust aastast saab puudelt vanu oksi saagida v6i siis ka igasugu muid t8id teha. Sealne manager Peter ootab alati tublisid t88tajad ning kui satute Frankland River kanti (Albany'st 120 km p6hja pool), tasub temaga yhendust v6tta. Peteri number on 0427552381. Kui olete juhuslikult ka minu s6ber v6ib seda talle mainida:)

Olles praegu armee koristaja, kus inimesi kohaldekse nagu r2mpsu, saan suurep2raselt aru, kui olulised on m6istlikud ja toredad ylemused. Nimelt otsustati mind t2na hommikul lahti lasta. P2rast seda kui paar p2eva tagasi oli mind parimaks t88tajaks kuulutatud. Lahtilaskmine toimus t2iesti jabural alusel - vaja oli osadest inimestest lahti saada ja kes esimesena tulid, need j2id. Kuigi ka mina ei j22nud hiljaks. P2rast kolme tundi pandi aga oma hullust t2hele ja helistati, et tule ikka tagasi. Vot sellised lood siinpool. Sellise kohtlemise j2rel hakkad aru saama, miks enamus t88tajate suhtumised oma ylemustesse nii halvad on, isegi kui selleks teinekord p6hjust pole.

Taavile aga nii palju, et muretsemiseks pole minu teada siiski p6hjust, sest Tais on rahutused l6una pool, kuhu mina ei suundu.

Kultuuriline Austraalia

Teate, Darwinis on p2ris m6nus. Siin on stabiilselt iga p2ev ca 30 kraadi sooja. Ujuda saab suisa mitmes kohas. T2navatel pakutakse vahelduseks v2ga m6nusat kohvi ja vajadusel saab ka t88d teha. Tegingi viimasega reedel algust. Uskumatu, v6ib-olla, aga olen koristaja Austraalia armees! Kohas kuhu v2lkareid t88le ei v6eta, saab allt88v6tjate kaudu t88le kyll. K2in rahulikult yhest lukus kontorist teise. Aga noh, t88 on hea, konti ei murra ja lyhikeseks vahepalaks k6lbab kyll. S6jav2e osa on terve linnak. Ainult, et suletud. Isegi austraallasi ei lasta sinna sisse. Lihtsalt ei saa aru, kuidas neil sellise asjaga kyll nihu on l2inud.
Esimest korda Austraalias oleku ajal saab siin ka kultuuri nautida, seda Darwini Festivali raames. Siiani olen k2inud kyll ainult filme vaatamas. Darwin s2rab oma v2likinoga, kus filmi ajal pakuvad p6nevaid vahepalu hiigelsuured nahkhiired, mystilised sahistajad v6sas (opossumid vist:) ning hilised laevad merel. Filmivalikus on nii kohalikke abosid tutvustavaid dokumentaale kui ka erinevaid m2ngufilme. Abode filmidest oli suhteliselt p6nev Darlene Johnsoni film "River of No Return", mida Andres arvas, et peaks Soosaarele soovitama. Selline huvitav kooslus traditsioonilise ja l22nemaailma tsivilisatsiooni kokkup6rkest, kus peategelaseks on yks naine, kelle idooliks on lapsest saati olnud Merilyn Monroe ja kes tahab ca 40 aastasena saada n2itlejaks. Kes Soosaart tunneb, v6ib talle siis soovitada.
Kontserdid on yldiselt v2lja myydyd ja pole sinna veel j6udnud.
Aga pinget pakub siin ka n2dalas kaks korda toimuv laat Mindell Beachil, kus on meeletu valik erinevatest maailma k88kidest ja saab suht normaalse hinnaga endale kohalikku kunsti muretseda ning toredat mussi kuulata. P2rast kehakinnitust kogunevad sajad (kui mitte tuhanded) inimesed rannale yhiselt p2ikeseloojangut vaatama. V2ga tore elamus igatahes.
Sinna me ka t2na suundume. Kohtusin eile t2nu Apollo raamatupoe kotile yhe Eesti poisiga, kes on muide Koidula koolist (Martin kindlasti teab - Oti Eyland, kooliraadio vedaja ja v2ga aktiivne tegelane seal) ja nyyd on meid siin koos Andresega juba kolm. Hannesele on see heaks n2iteks, kes arvas, et kui ma yksi olen siis enam kindlasti yhtki eestlast ei kohta, et pole see nii v6imatu midagi.
Eestisse tervisi ja seadke kingid-kallid valmis - varsti v6ib t2naval trehvata (t2psed kuup2evad veel saladuses)!

Londo saabumine Eestisse

Pidulik Londo Eestisse saabumise vastuv6tt

Riia Lennujaam
26.08.2008
kell 10.45
hilisem aeg eelneval kokkuleppel

lend BT212

lilled ja k6ik hea s66dav teretulnud.

Maailma tipus

See k6ige-k6igema l6pu (Top End) pealinn alias Darwin on siis meie peatuspaigaks juba viimased paar p2eva olnud. Viimase korra t2ienduseks nii palju, et Tarakan otsustas p2rast paari p2eva puhkust, et ta v6ib nyyd j2lle s6ita kyll ja t6igi Taavi sihtpunkti 2ra. Taavi on ka nyydseks juba poolel teel Eestisse. Enne saime aga ylim6nusa p2eva Litchfieldi Rahvuspargis. Viimaks tundus, et ongi normaalne kogu aeg ujuda rohetava vihmametsa keskel imeliste koskede all . K6ige tipuks veetsime n2dalavahetuse sisuliselt yhest kuumaveeallikast teise s6ites ja seal tundide pikkuseid vanne v6ttes. Avastasin, et kui vees krokodilli m2ngida, saab kaldal istuvatele lindudele v2ga l2hedale ujuda ilma, et nad pahandaks. Aga teate, mis oli veider? Sellest k6igest tydineb l6puks 2ra. Kaua sa ikka seda loodusilu sisse ahmid. L6puks tundub, et s6it on v2sitav ja tahaks lihtsalt kodus kuskil tugitoolis end m6nusalt kerra keerata ja midagi lugeda v6i k2sit88 kallal nokitseda. Aga ei luba teile veel midagi. Raske on sest soojusest loobuda, kuigi ka aju vajab juba nats pingutust.

Territooriumi avastamas

Kiired lyhiuudised Territooriumilt nagu nad siin P6hja-Territooriumi kutsuvad. Viimased 4 p2eva veetsime toredal Jatbula trailil, mis on vist yks Austraalia kuulsamaid matkaradu. Kellel v2hegi aega soovitame soojalt! Supertoredad ujumiskohad ja krokside p2rast ei pea praegult talve l6pul muretsema. Nyyd oleme aga Kathrine's ja kuigi Austraalia spordiuudised ja ylekanded olympialt on ainuliselt Austraalia kesksed, siis 6nneks on s6udmise kahepaadi finaalis ka austraallased ja meil seega v6imalus otseylekannet j2lgida. Siin oleme muide seep2rast, et Tarakan on Taavil j2lle katki ja igaks juhuks ootame siin, et 2kki see Taavi vajab Darwinisse transporti. Elame n2me.
Uudiseid j2lle m6ni teinekord.

Pildim2ng osa 3

See kord siis suurem p2hkel.


Mis on selle ranna nimi, kus Hannes ujuma hakkab?



Vihje 1. Seal rannas on haid inimesi natuke hammustanud.
Nuki pakutud Shark Bay on vale vastus
Vihje 2. Tegemist on rannaga rohkem l6una pool. Seal on tykk jagu kylmem kui Shark Bays. Ega myts asjata peas ei olnud. Peaaegu talisuplusega oli tegu.

Broome'ist

Oleme j6udnud L22ne-Austraalia p2rlikasvatus pealinna Broome'i. Troopikale kohaselt on siin v2ga m6nusalt soe. Talve keskmine p2evane temperatuur on stabiilselt 30 kraadi l2hedal. J22me siia paariks p2evaks ja s6idame siis Darwini poole edasi, et paari n2dala p2rast Hannes lennuki peale sokutada. Ka Taavi on lahkumas Eesti poole ja nii j22vadki tublid Veronn ja Ann paari n2dala p2rast kahekesi kahe autoga t88d otsima.

Broome (kaardil yleval vasakul nurgas) on toreda rannaga puhkuseparadiis, mis on yhtlasi viimane koht, kus v6ib v2hemalt talvel julgelt merevette sulpsatada kartmata kohata koledaid mereelukaid. P6hjas meil enam seda r66mu pole, sest seal elavad koletud salty'd ehk estuaarikrokodillid ja nendega pole meil mingit isu kokku puutuda. V6i kui siis ehk ainult krokodillifarmis. Seniks aga kylastame linnuvaatlus observatooriumi ja m6nuleme rannas.

P2rast Exmouthist lahkumist kylastasime aga omaette veidrat imedemaailma Karijini Rahvuspargis. Keset suhteliselt lamedat maastikku olid j6ed p2rast meretaseme alanemist l6iganud maastikku 100km sygavused kanjonid, mille p6hja sai toredaid matkaradasid m88da ronida ja v2rskendavalt jahedates lompides ujuda. Minu jaoks oli see kindlasti higlighte meie reisil ja tundub, et ka teistele. K6ige tipuks kohtasime k6ige kitsamas kanjonis kahte eestlast. Yhega neist oli see meil juba kolmas kohtumine, mis n2itab ilmekalt, kui v2ike see maailm siiski on.

Linnu-uudiseid nii palju, et Veronn on peaaegu alla andnud m22arata meeletuid horde erinevaid kullilisi, kes endale kerget saaki surnud loomade n2ol teede 22res otsivad. Minu j2reldus yldsjuhul on yks seesama liik aga loogika ytleb, et neid on siiski rohkem, kes sellist maiuspala armastavad. Lihtsalt ei saa aru.

PS. Kaart on siin geograafia v66ramatele inimestele, kes v6ib-olla ei m6ista h2sti, kus p2rap6rgus me siis oleme ja miks meil enam ikka kylm ei ole. Nimelt oleme viimase kuu jooksul s6itnud kaardi vasaku serva allnurgast (Perth) peaaegu vasaku serva ylanurka (Broome) ja suundume nyyd k6ige ylemisse nurka, kus asub Darwini linn. Kokku yle 4500km ehk rohkem kui Eestist Hispaaniasse.

J2lle teel

Sertifitseeritud sukeldujad suunduvad nyyd j2lle p6hja poole, sest ilm on keeranud siin imedemaal kehvaks ja sukeldumisel pole suurt m6tet kui n2htavust pole. T2na sajab isegi vihma, mis siinse k6rbekliima jaoks on t2itsa imelugu. Seega ootab meid nyyd Karjini rahvuspark ja L22ne-Austraalia k6rguselt teine tipp nimega Mt. Bruce. Nii et vahelduseks meresygavusest k6rgustesse.

Linnuuudiseid aga nii palju, et viimastel p2evadel tegelesin aktiivsemalt siinsete lindudega tutvumisega ja kohtasin oma r66muks nii mitmeidki toredaid isendeid. Yks neist oli Western Bowerbird (Chlamydera guttata carteri), kes v2ga riiakalt ja ysna koleda h22lega oma kohalolust aimu annab. Samas on tegemist ysna ilusa linnuga oma punakas-pruuni musta-t2pilise sulestiku ja ilusate roosade kuklasulgedaga, mille tore puhvisolek annab aimu partneriotsimisest. Teiseks r66muks oli Mangrove Heron ehk Striated Heron (Butorides striatus), kes oma veidrat luurem2ngu liivatyllide vahele peitunud Veronnile esitas. Ja kui juba siis juba - siinsed vihmad on paljudel lindudel 2rgitanud pesitsushooaja alguse. Selle t6estuseks tantsis t2na hommikul tore tutt-tuvi (Crested Pigeon - Ocyphaps lophotes) oma pulmatantsu teisele poolele. V2ga uhked hypped ja sabalehvitamised k2isid sinna juurde.

Veer66mudest

T2na on meil siis esimene vaba p2ev p2rast nelja p2evast kursust, seega saab internetis istuda ja maailmaga kontakteeruda. Oleme nyydseks siis ametlikult troopikas, kuigi algul andis sooja otsida. Nyydseks on 6nneks m6nusad soojad suveilmad ning igasugune veega seotud tegevus on suisa h2davajalik.

Alustuseks k2isime kallil kommertstuuril maailma suurimate kaladega ujumas. Tegemist oli siis vaalhaidega, kes vaatamata oma nimele on siiski planktontoidulised. Samal meretuuril n2gime ka v2ga l2hedalt kahte nooremapoolset isast kyyrvaala. Viimased on v2ga suured mereelukad, kasvades keskmiselt 18m pikkusteks. Vaalad on v2ga uuudishimulikud tegelased ja kui keegi merel paadiga ringi kolab, tulevad nad alati vaatama, millega tegemist on. Ja kui piisavalt k6va h22lt teha pidavat nad vaatajaskonnale trikke hakkama tegema - viskuvad veest v2lja ja vajuvad kogu keha pikkuses j2lle tagasi. Meile piisas selleks korraks aga klassikalisest sabal88gist, mis yks vaalapoistest meie r66muks ka sooritas.

Kohe j2rgmine p2ev p2rast snorgeldamist ja vaalhaidega ookeanis m8llamist alustasime aga oma kursusega. Ikka pool p2eva klassiruumis ja siis pool p2eva kylmas basseinis harjutusi tegemas. Kuna meil esimene 6htu k6ik ilusti v2lja tuli, siis viis meid instruktor juba teisel p2eval esimestele sukeldumistele avaookeanis. K2sisime ca 12m sygavusel. Muljed olid v2ga v6imsad k6igil. Hirm kadus merep6hja ees ruttu ja edasi toimus ainult meeletult rikka mereelustiku nautimine ja tundma6ppimine ning muidugi igasugu harjutuste sooritamine.

Ilusti reegelid j2rgides on sukeldumine tegelikult lihtne ja nauditav tegevus. Oma esimesel sukeldumisel 6nnestus meil kohe alustuseks teha tutvust yhe meremaoga, kes meid kohe uudistama tuli, yhe merikilpkonnaga, kes rahulikult oma k2elabadega yles alla vehkides syya otsis ning yhe v2ikese riifihaiga. Muidugi oli seal meeletult igasugu kalu ja erineva kuju ja suurusega koralle.

Nyydseks on meil k6ik basseinisukeldumised tehtud ja eksamgi tehtud ning puudu on ainult kaks viimast avameresukeldumist. Viimased teeme kas homme v6i ylehomme ning siis olemegi sukeldujad valmis.

Pildid ylevalt alla:

1) Esimest korda m2rjad ylikonnad seljas ja valmis vaalhaidega kohtuma. Veronn veel naeratab (ei ole veel paha olla:).

2)"Mis te segate! Meil siin t2htsad meeste asjad ajada" Poisid sukeldumisylikondade seljast 2rasaamisega h2das.

3) Hannes valmis sukelduma.

4)Anni hapnik tahab vist omaette jalutama minna.

5) "Giant stride entry" ehk siis suur vetteasutmise samm Hannese esituses, kellel alati alles 6hus tuleb meelde, et vasak k2si peab midagi kinni hoidma, aga mitte ei tule meelde, mis see on...

6) Sukeldujad

Merep6hja avastamas

Lihtsalt, et te teaksite, siis oleme totaalselt merep6hja vallutamise kytkes. Teeme nimelt Exmouthis oma avamere sukelduja pabereid. Muljed ja k6ik muu teinekord, sest on kiire-kiire. Aga seda v6in 8elda, et midagi nii toredat pole juba ammu teinud. Siinne ookean on ikka imeline. Praegu n2htud vaalhaid, pisikesed haid, merikilpkonnad, suured ja v2iksed kalad ning muidugi merimaod. Aga 2rge muretsege, k6ik ei olegi nii hirmus kui nimedest paistab:) Tegemist siiski rahulike tegelastega. Paari p2eva p2rast oleme siis koos Hannese, Taavi, Anni ja Irksiga sukeldujad!

Ettevaatust

Otsustasin oma mp3-masinat seinast laadima hakata ning ostsin selleks seinakontakt-usb adaptori (tegemist on p2him6ttelist usb-laadijaga).

Laadisin korra (l2ks kuumaks), laadisin kaks,

masin l2ks katki ja k6veraks.

Nii et olge ettevaatlikud, kui midagi sellist teete.

Uue 35 dollarilise masinaga (2GB, raadio, telefoniraamat, tarkvara uuendamise programm) ei ole midagi sellist veel juhtunud.

Ei saame l2bi L2tita

Oma suureks yllatuseks leidsin poest L2ti maksavorsti. Tavaline on siin ka Hungari salaami ja Saksa ning Rootsi leib. Ja seda k6ike leiab igast teisest poest.

Aga miks ei leidu siin kamajahu v6i verivorsti v6i muud eesti nimelist kaupa? Mille poolest l2tlased paremad on? (Kontrollimata andmetel leidub idarannikul ka Eesti maksavorsti).

Kuulde minu muret, otsustas yks veinitehas mulle vastu tulla ja Eesti vapi oma toodangule panna. Et oleks ikka uhkem kui l2tlastel. Ja siin ta nyyd ongi.

T2nut2heks annetasin neile 1 kroonise myndi, kus Eesti vapp peal. See lubati veinitehase muuseumisse yles panna ja juurde pannakse uhke silt: "Donated by Hannes Luidalepp"

...

V2ga raske on midagi kirjutada. Aga midagi siiski peaks. Kasv6i teada andma, et meiega on k6ik korras. Et me tulime sealt p2rast kurbi uudiseid tulema. Ja pyyame nyyd natuke tuju yleval hoida. Nii palju kui see v6imalik on. Oleme nyyd korraks veel Perthis, parandame autopidureid ja kui see korras, l2hme p6hjapoole 2ra. Korjame Taavi Geraldtonist haiglast peale ja siis veel p6hjapoole. Eile k2isime Perthi loomaaias. V2ga pisike aga tore koht oli. Tegin seal yhele k2ngurule pai. K2nguru karv oli v2ga pehme ja m6nus. Ning kohtusime mitu korda Hannese vana klassivenna Mardi ja tema venna Petsiga, kes on end siia Perthi sisse seadnud.

K2isime ka veelkord orienteerumas. Seekord otsustasin ka mina kaardiga metsa kondama minna. Alguses oli ikka p2ris raske aga l6ppkokkuv6ttes ei eksinudki 2ra. Mets on aga v2ga teistsugune. H2stijoostava metsa omap2raks on n2iteks meeletu grasstreedest koosnev alustaimestik. Nojah, mingis m6ttes v6ibki seda suhteliselt h2sti joostavaks pidada, kuigi viimane tegevus n2eb rohkem slaalomi moodi v2lja.

***

Aga maailm on ikka kurbades toonides ja tahaks kangesti yht-teist veel 8elda, kuigi see on v2ga raske. N2iteks seda, et Eva oli mulle suur eeskuju oma julguse ja j2rjepidevusega. Kuigi ta ikka julgustas maratonijooksu proovima, ei tea, kas ise leiangi kunagi sellist pysivust, et see ette v6tta. Ja kuigi ta viimastel aastatel enam nii palju kaljut ei roninud kui varem, siis k6ige graatsilisem ronija oli ta sellegipoolest. Paljudele meist oli ta eeskuju kuhu pyrgida. Just temasugused inimesed teevadki kaljul kulgemise nii ilusaks spordialaks. Isiklikult oli mul oli nii hea meel kui ta n6ustus minuga koos paarisv6istlusele tulema. Sest Evat sai sellistes asjades usaldada. Siis kui oli palju sebimist ja eriti siis kui minu n2rv yles ytles. Ma lohutan ennast natuke sellega, et ta elas siiski v2ga toredat elu ja j22b mulle eeskujuks kogu eluks. Me k6ik armastame m2gesid ja ei vahetaks oma elusid sellisena nagu nad on, yhegi teise vastu. Eva lugu on l6ppenud ja elab oma m2lestuste elu edasi meie sydames. Minu jaoks oli see yhe v2ga toreda ja ilusa inimese seikluslik elu. Ma j22n Evat v2ga palju igatsema.

Orienteerumine Austraalia moodi OSA II

Nyyd k2isime teistkorda ka orienteerumas. Seekord oli rahvast p2ris palju ja ka noori oli omajagu. Umbes nagu P2lva p2evakud. Ainult et p6lvamaal paarkymmend tuhat elanikku aga Perthis 1,5 miljonit. 100 kordne vahe.

Orienteerumine austraalia moodi erineb eesti omast veel selle poolest, et siin saab valdavalt ainult maastiku j2rgi orienteeruda, sest teid ja sihte praktiliselt ei ole. Harjutamise m6ttes see niihalb ei olegi.

Tulemused siin.
http://results.orienteering.asn.au/waindex.php?sd=1217116800&pg=results&sw=1&ev=191&PHPSESSID=8e22026accac87dc6fcba51fa1ef8b79
Hannes 6 ja Veronn 8. Hannese l6pu spurt oli omal rajal k6ige kiirem. Ainult natuke kergemal rajal jooksis keegi 1 sekundi kiiremini ja k6ige raskemal rajal jooksis keegi sama kiiresti.

Pildim2ng OSA 2

Mille transportimiseks on pildil kujutatud laev m6eldud. Vihjeid veel ei anna.

Orienteerumine austraalia moodi OSA I

Enne kui me maale 2ra l2ksime, k2isime yhes orienteerumisekohas nimega Umuna.




Peale minu oli oli stardi listis veel yks eesti nimega mees Toivo Pedaste. P2rast kui ta meiega juttu tuli r22kima ytles ta, et tema pole eestlane, tema on austraallane.

Orienteerumine austraalias (v2hemalt West Australias) on suht vanurite sport ja Toivo juttu j2rgi on nad seda ka ise t2hele pannud. Klassid, mis on populaarsed ja moodustavad enamuse, on M45, M55, M65 ja W55.

Yritus millest mina osa v6tsin oli mingisugune v6istluse laadne asi, kus oli vajalik eelregistreerimine. Hilisemad liitujad said ainult yksikute radade vahel valida ja l2ksid mingisse avatud raja arvestusse. Nii ka mina ja valisin 6 kilomeetrise raja.

Toivo teadis r22kida, et Umuna on nende yks ilusamaid orienteerumise kohti yldse, nii et mul vedas. Ja ilus oli ta t2esti. Kaardi keskmeks oli yks suur ja ymmargune kyngas, kust avanesid p2ris ilusad vaated, nii et jooksu ajal kahetsesin, et jooksule kaamerat kaasa ei v6tnud. Kuna p2ike paistis ja ilm oli ilus, siis oli m2e otsast kaugele n2ha. K6rguste vahe oli minu rajal ligi 100 meetrit nii et t2itsa korralik kyngas. T6usu rajal kokku 170 meetrit.

M2e sisemus oli graniidilaadsest asjast ja see paistis kohati ka v2lja. p2ris v6imas oli joosta mitusada meetrit m66da paljast, ymarat ja kaldus kaljut ( m2e selg oli ainult paljastunud kalju). Eestis sellist asja ei kohta.

Samuti oli v2ga palju kivipuru, mis jooksmise raskemaks tegi. Kivipuru koosnes enamasti v2hematl 10-20 cm l2bim66duga kividest. Samuti oli ka v2ga palju meetriste l2bim66tudega kive ja kui punkt m6ne sellise taga oli, siis mina ei suutnud neid kaardi abil eriti paika panna, nii ma jooksin kaarega neist k6igist m66da, et punkt leida.

Ja veel oli huvitav see, et sa ei olnud yks metsas. K6ik kohad olid k2ngurusid t2is. Pidevalt n2gi kuidas nad sinu eest 2ra p6genevad. M6ned olid ka natuke kavalamad ja istusid nii kaua p66sas kuni sa m66da jooksid ja panid siis ka ise ajama aga teisele poole. p6ris tihti juhtus, et j2rsku l2ks selja taga raginaks ja kui vaatad, mis toimub, siis n2gid, et k2nguru jookseb-hyppab. Eestis eriti loomi ei n2e. Praegu meenub, et kindlasti olen p6tra n2inud, nii 30 meetri pealt.

Kuna ma ei olnud orienteerunud juba oktoobrist saati ja ka jooksmisega v2ga ei ole tegelenud, siis ei oodanud miskit erilist tulemust. Samuti kartsin, et kaardiga ei teki erilist kontakte. K6ige hullemini ei l2inudki. Minu rada oli M55 klassi rada ja seal jooksin umbes 4 aja (15 jooksja saest). Muidugi tegin rajal palju vigu ja lisaks v6tsin yhe vale punkti 6ige asemel.

L2hi ajal on plaanis veel yhest orienteerumise yritusest osa v6tta. Lisaks tahan veel P6hja Territooriumil troopikas orienteeruda.

Pildim2ng Osa I

Mis m2ngu m2ngib Hannes?

Tegemist on Austraalias laialt levinud m2nguga ja enamasti m2ngivad seda naised.

Kui keegi 6igesti ei arva tuleb veel vihjeid.

6igesti vastanu saab aadressi esitamisel postkaardi.

Imelik ja imeline Austraaliamaa

Hannes siin juba kirjutas, kuidas meil l2heb ja mis me teeme. Tahtsin muidugi ise kirjutada, kui tore on selline 6liste n2ppudega masinist olla, aga tuli tookord uni peale ja ei jaksanud 2ra oodata, millal internet j2lle tagasi tuleb. Oleme nyyd piisavalt "omad" ja suhteliselt lihtne on paluda ylemustelt 6htustel kellaaegadel internetti kasutada aga v2ga pealetykkivad ka ei taha oma meeletu maailmaga kontakteerumise vajadusega olla ning pealekauba vajuvad yldiselt peale 6htus88ki kiirelt silmad looja. T88p2eavad on suhteliselt pikad. Alustame tavaliselt kell 7, m6nikord ka kuni pool tundi varem ning t88tame kuni valgust jagub, ca 6-ni 6htul. 6nneks aga mitte j2rjest, vaid p2evas on kokku kolm pausi, kaks 15 minutist ja yks poole tunnine. Ja p2evad l2hevad suhteliselt ludinal. T88 konti ka ei murra, kui just kaevama ei pea. Viimane ei ole mulle eriti sobilik t88 ja pyyan seda igal v6imalusel v2litda.

N2iteks eile oli meil valida, kas kaevata v6i v6tta vaba p2ev. Valisime Hannesega viimase ning tegime seda, mida juba tykk aega oleme tahtnud teha - vallutasime siinse piirkonna k6ige k6rgema tipu - Bluff Knolli (1073m), mis oli parasjagu ronimist aga selle-eest seda v22rt. Tipust avanesid v2ga toredad vaated. Minu suureks r66muks tiirlesid tipu ymber kuus wedge-tail eagle't ehk eesti keeli kiil-saba kotkast (Aquila audax). Tegemist on muide v2ga suurejoonelise linnuga, olles Austraalia k6ige suurem r88vlind oma yle meetrise keha ja kahemeetrise tiivasiruulatusega. Sama kotkas on ka siin oliivipuude vahel sage kylaline, nii et see polnud esimene kord kui neid kohtasime, aga esimest korda n2gime nii mitut korraga. Ja kui juba linnujutuks l2ks, siis minu viimase aja toredamaid avastusi oli tegelinski nimega Australian Bustard (Ardeotis australis, eesti keeli austraalia trapp). Ma t6lkima ei hakka, kes saab aru, see saab aru. Viimane on paras puuslik, kes tardub taeva poole vahtivaks sambaks kui teda kohtad.

Hannes juba r22kis sellest ka, et meil on siin ysna kylm. Samas kui asja plusspoole pealt vaadata, siis 6nneks vihma sajab suhteliselt harva ja p2eval on ikka ligi 20 kraadi sooja. Seega j22vad ainult need kylmad 88d ja hommikud, kus saab masinate aknaid kraapida. Nii et tegelikult pole siin midagi 6udsat. Ilm muutub siin vaikselt, peaaegu ei saa arugi. V2ga tasapisi on vaikselt jahedamaks l2inud. Ka vihm ei saabu siin kunagi ootamatult ning ilmateade peab yldiselt ka mitu p2eva ette paika.

Ja kui juba harjumatutest n2htustest sai r22kima hakatud, siis peaks vist ikka yhest elukas ka r22kima. Nimelt rebasest, kes on siin mystiliselt kartmatu loomake. V6ib-olla tuleneb see sellest, et looduslikke vaenlasi tal siin peaaegu ei esine (dingod v6ib-olla aga sel juhul mitte siin, sest neid siin pole). Igatahes juhtus yksp2ev nii, et yks rebane tuli uudistama, mida Irks ja Hannes, kes parasjagu maad kaevasid, teevad. Ja tuli nii l2hedale, et esiteks Irks ja l6puks ka Hannes kartma hakkasid ja autosse 2ra jooksid, sest jumal teab, v6ib-olla on marutaudis v6i midagi. Rebane k2is ka auto juures ja uudistas neid sealt, ning l6puks tuli teda suisa v2givaldselt hirmutada, et ta eemale l2heks. Suur oli muidugi yllatus, kui kohalikud v2itsid, et marutaudi siin ei esine. Ei oskagi midagi muud arvata, kui et kas kohalikud ei tea, millest nad r22givad v6i oli rebasel miskit muud viga (lisaks suurele usaldusele inimeste vastu).

Seega igav siin juba ei hakka. Paar n2dalat oleme veel siin t88l ja siis peaks meil piisavalt raha olema, et m6nda aega puhata ning Hannes koju lennutada. M6tlesime, et suundume siiski p6hja poole ja kuigi Hannesel j22b kogu idarannik n2gemata, sest ta lendab 2ra Darwinist, on meil k6vasi aega, et Kimberlys ning sealt ka nats l6unapool ringi vaadata. Tuleb ikka sinna minna, kus on soe.

Ning l6petuseks annan teada, et alates 20. augustist on Darwinis yks koht minu autos vaba. Esiagu j22n sinna ja otsin mingi t88 ning edasi suundun idarannikut m88da l6unasse. Kui keegi on huvitatud minuga koos reisimisest, v6ib teada anda (eelistan kyll vanu tuttavaid:).

PS. Pilte paneks heal meelel rohkem, aga siin on v2ga aeglane internet ja yhe laadimine v6tab rohkem kui poolt tundi. Seega j2i nii.

Oliivid

2rge muretsege, Hannes ja Veronn korjavad ikka veel oliive ja ilmselt 3 n2dalat veel.
Nyyd aga hakkavad oliivid juba ise puu otsast alla kukkuma, peksma eriti ei pea. Syydi on punk, p2ikene. Ilmselt kylm ka.
Praegu on k2sil talv ja aasta lyhimad p2vad. Temperatuur on juba nii madal, et hommikuti on autoklaasid j22s.

Vahepeal on t2itunud Veronni suur unistus ja ta on saanud juhtida ilusat, rohelist ja suurt John Deere'i traktorit (lisaks veel v2iksemaid, v2hem ilusamaid ja treilerit ees lykkavaid ja taga t2mbavaid traktoreid).
Hannes on lisaks nendele juhtinud ka eeslaaduriga traktorit ja korduvalt t6stnud kaste yksteise peale ja siis mitut kasti korraga auto peale.

Lisaks on saanud Veronnist masinist-operaator. Masin, mida Veronn kasutab, on Paris (nagu Paris Hilton). Tegemist on siis v2iksemat sorti oliiviharvesteriga, mis raputab puid ja korjab oliive. Ega tema juhtimine polegi naljaasi. Tal on v2hemalt 10 nuppu, rool, pedaal ja joystick, kus veel 5 nuppu peal. Lisaks tuleb teda 6litada, kette pingutada ja vahetada, igast sodi kettide vahelt v6lja kraapida ning aegajalt teise masina aku pealt juhtmetega k2ivitada. Lisaks on tal ainult kolm ratast. K6ike seda Veronn nyyd valdab ja igap2eva t66s rakendab.

Paris on 22rmiselt kapriisne ja t2rgub aeg-ajalt ja sealt tema nimigi Paris (nagu Paris Hilton). N2iteks t2na kell 13.30 keeldus masin oma tagumisi rattaid yles ja alla liigutamast. Isegi meie autoluksepp Fuzz ei osanud midagi peale hakata ja nii see masin j2i homset ootama. Fuzz v2itis, et tema hyydnimi ei tule samast allikast, kust nimi Vuss. Aga masinat ta ikkagi korda ei saanud.

Lisaks Parisele on meil ka teine harvester, mida kutsutakse nimega 69 v6i "Fuck and suck". Sest temaga on veel rohkem jama.

Hannest ei lubatud tykk aega Parise rooli ja Hannes hakkas muretsema, et kas tal on miskit viga. Nii pidigi Hannes Parise k6rval puid peksma, samal ajal kui Veronn masinaga opereeris. L6puks selgus, et Hannest peeti liiga pikaks ning kardeti, et ta ei mahu kabiini 2ra.

L6puks pani Veronn Hannese ikkagi rooli ja lasi tal harjutada. Nyyd on ka Hannes masinist-operaator. Veronn v2idab, et ta on Hannesest ikka veel kiirem. Samas kui meie suur ylemus Peeter Hannest esimest korda masinat juhtimas n2gi, ei 6petanud ta teda kordagi (siiamaani ei ole 6petanud) ja r22kis teistele v2iksematele ylemustele, et Hannes teeb head t66d. Tavaliselt kui keegi v2hese entusiasmiga v6i midagi valesti teeb, siis Peeter annab talle sellest m2rku.

Aga minu arust teeb ka masinist-operaator Veronn head t66d.

Trenn Austraalia moodi

Teate milles see seisneb? Olla trennis 12 tundi j2rjest. Ja see on ainult naistele, sest neid nad vist ei pea piisavalt v6imekateks, et masina roolis lasta istuda ja seet6ttu saavad tublid tydrukud 12 tundi p2evas puid peksta. V2ga teraapiline muideks:) (Kui ainult keegi kogemata sulle kuskilt k6rvalt ei 2iga.)
Seega, meil hakkas harvest (oliivide koristus). Vabu p2evi enam pole.
Aga varsti oleme selle kandi k6ige paremas vormis olevad t88tajad!

Meenutused ja Nigel Tutt

Kui me veel Freemantlis muuli peal elasime, k2isime kylas yhel eesti paaril Kristjan ja Liis. Tuli v2lja, et Kristjan teadis ysna h2sti Riho M6tlepa.

Samal ajal tuli telekast saade, kus juttu r22kis s6dur Nigel Tutt.

Lavassaaria vs Taeblastan

Nyyd kui vana vimm on Vuss poolt yles kistud (kumb on parem, kas Lavassaare v6i Taebla?), on aeg anda viimane surmavalt purustav l66k.

Austraalias olles olen vaikselt yritanud j2lgida ka eesti uudiseid ja ainult korra olen kohanud uudist Taebla v6i Lavassaare kohta. Nimelt selgus, et Taeblas Koidu t2naval p2les majal saun 2ra, samuti sai kannatada maja fassaad (minu vanemate naabrite maja). Kordagi pole silma hakanud ainukest uudist, mis Lavassaarest p2rineda saab - Raba p6leb j2lle.

Samuti olen vaadanud Baltikumi Lonely Planetit ning ilma yllatuseta leidsin sealt Taebla. Isegi elanike arv oli 2ra toodud.
Samas yllatus oli suur kui leidsin raamatust ka Lavassaare asula, sest ei suutnud oma peas p6hjust leida, mis sellise asula Lonely Planeti v22rseks teeb. P6hjuseks oli mingi tyhine raudtee muuseum. Ilmselt vedelesid mingist ajast seal kuskil m6ned riiplid ja relsid ning kellelgi tuli geniaalne idee, teha need muuseumiks.
Kud Lavassaare kohta elanikke arvu ei olnud m2rgitud, nii et teema on l6petatud.

K2ngurudest, 2mblikutest ja natuke madudest ka

Hannese ema pidavat n6udma k2nguru pilte. Ma ausalt 8eldes olen neid t6esti teha pyydnud, kuid teate, nad ju hyppavad eest 2ra ja seda sageli h2maras, kus on raske selgeid pildikesi saada. Seet6ttu pole mul ikka veel midagi v2ga vaatamisv22rset olemas. Aga k2ngurusid on siin tegelikult ikka meeletult. M6nikord olen Eestis matkates m6elnud, et meil on ikka palju kitsi, kuid nende k2ngurude hordidega ei anna ikka v6rrelda. Sellise esimese suurema elamuse saime muide kui me k2isime orienteerumas. Viimasega tegeles kyll ainult Hannes, sest meil oli sel hetkel raha otsas ja nad kysisid selle eest h2bematud 20$. Aga see-eest toimus orineteerumine mingi imelise rohelise m2ekese peal, kus oli k2ngurusid nagu murdu. Ja me olime ikka t2itsa shokeeritud kui suuri k2ngurusid seal oli. Kuid ka seal ei 6nnestunud mul neist korraliku pilti saada, kuigi oli ilus p2ikeseline p2ev. Muide Irks ei olnud selleks hetkeks veel Austraalia loodusega eriti harjunud ja passis terve selle aja autos. Kes neid madusid ikka teab... Aga ka mina olin meie eelmise n2dalavahetuse metsas jalutamise ajal v2ga ettevaatlik ja vahtisin ikka kogu aeg jalgade ette, kuigi viimane kord ei tulnud see enam meeldegi. Sest vaatamata sellele, et siin on igasugu myrgiseid tegelasi palju, kohtad neid siiski piisavalt harva ja eks nad kardavad inimest ka, mist6ttu see metsas jalutamine nyyd nii hull ei olegi. Yks v2liseestlane, keda me seal orienteerumas kohtasime ja kes oli orienteerumisega terve elu tegelenud, oli madu ainult yhe korra n2inud. Seega enam ma nii v2ga ei muretse.
Ja kui juba sinna ohtlike elukate peale jutt l2ks, siis enne reisi sai ikka p2ris palju neist 2mblikutest ka r22gitud. Nyydseks oleme p2ris palju neid redbacke n2inud ja igasugu muid ka. Yhed k6ige sagedasemad on deadly longlengs. Nimi r22gib enda eest, aga nende 6nnetuseks, vaatamata oma v2ga pikkadele jalgadele, on nad v2ga v2ikeste kehadega ja seet6ttu inimestele ohtu ei kujuta. Aga n2iteks eile oli meil kohtumine seni k6ige suurema 2mblikuga, keda ma looduses n2inud olen, aga ikka veel mitte selle k6ige suuremaga, huntsmanide. Tegemist oli vist yhe kesmise suurusega wolfspideriga, kes aga ei arvanud meist midagi. Nii huntsmane kui wolfspidereid (ka suuremaid) pidi aga meie kandis p2ris palju olema. Audrey meie oliivivabrikust sattus yksp2ev ikka meeletul hoogu, kui ta sai meile m6nuga seletada, keda k6ike siit leida v6ib. Ta lubas mullle huntsmani purgis tuua. Ehk saan siis oma hirmudega vaikselt kohaneda. Samas nii hull nagu ma Eestis olles ette kujutasin, siin siiski ei ole. (T6en2oliselt v6tan ma p6hjapool olles oma s6nad tagasi).
Alustasin k2ngurudest aga j6udsin v2lja ikka sinna, mis nii v2ga ei meeldi. K2ngurudest veel siiski nii palju, et nagu vist mujalgi, on neid ka meie ollivisalus ja selle ymbruses meeletult palju. Metsas ringi liikudes kuuled iga natukese aja tagant sellist p6ntsuvat h22lt ja kui siis kiiresti ringi vaatad, m2rkad, et hirmutasid j2lle mingi pesakonna 2ra. Samas olen juba mitu korda 6htuti vaikselt hiilimas k2inud, sest oliivisalus nimelt on maha kykitades kaugelt k2ngurud n2ha. Tuleb ainult v2ga vaikselt ligi hiilida ja siis oma pildike kiirelt 2ra teha:) Seega, kyll need pildid ka tulevad ja kui muidu ei saa, ehitame varjendi. Mul juba kohtki v2lja vaadatud - yks tore v2ike tiigike metsa vahel, kus paarkymmend roo-poissi ja tydrukut kogunemas armastab k2ia.

Oliivide vahel m88dub me aeg

Tervelt yks n2dal on siis juba seljataga meie t6en2oliselt paarikuusest t88st. Esimese n2dala oleme kyll peamiselt oliivi6li pakkimisliinil t88tanud, mis polegi nii kohutav kui tundub. Aga siis kui marju hakatakse korjama saame ca 12 tundi p2evas ka 6ues rygada. Niikaua naudime aga sellist rahulikku ja fyysiliselt v2hemkoormavat t88p2eva. K6ik on muidugi austraalialikult v2ga ts'ill ja aeg l2heb lennates. T88d v6id teha oma kiirusega ja ka siis oleme ikka kiiremad kui need, kes igap2evaselt siin t88tavad. Elame v2ikestes boksides oliivisalu keskel, mille taga hakkab maailma k6ige syrrim mets - elavate puude vahel on miljonid surnud puud ja t6esn2oliselt jautusk2ik seal metsas t2hendaks meeletut ronimist yle puudehunnikute. Ja puud on siin muidugi suured. Kuna n2dalavaheus on meil kuni korjamisajani vaba, siis m6tlesime homme selle jalutusk2igu siiski ette v6tta. N2eb siis mis v2lja tuleb.

Muide elamiskvartalis on meil ka telefon, kuhu saab helistada, n2iteks skype'st, hea ja odav.
Number on +61898552144 ja k6nesid ootame meie aja j2rgi kell 17.00 - 20.00 (Eestis siis 12.00 - 15.00). V6ib proovida ka nats hiljem aga v2ga sageli on uni meist selleks ajaks juba v6itu saanud.
Ja meile saab ka kirju ja poskaarte saata:
Niimoodi n2iteks:

Veronica Irmann
Frankland River Olive Company
Wingebellup Road 10
Frankland
West Australia 6396
Australia

Mobiililevi kahjuks pole.
Olge ikka toredad!

T88le, t88le

Meie l2hme nyyd paariks kuuks oliiviaeda Albany l2hedale t88le, teie aga olge k6ik ikka tublid ja kui aega saame ja v6imaluse leiame, kirjutame j2lle.
PS. Ma olen ka nyyd veealuse mereeluga tutvunud - imetore oli!

Spordilaager austraaliamoodi

Kuna Nuki on juba mitmelt poolt uurinud, et kuidas Austraalias sportimine on siis j2rgnevalt v2ike kokkuv6tte ja minu n2gemus spordilaagrist austraaliamoodi.
Rahvast jookseb ringi palju. Paljud ka ujuvad. Osa teeb k6hulihaseid ja m6ned t6mbavad ka l6uga.Vanemate inimeste hulgas on ysna levinud vees k6ndimine. Kui sina ujud meres siis pension2rid k2nnivad rinnust v6i nabas saati vees vastu. Tavaliselt on neil t-s2rk seljas. Yks kord oli yhel veesk6nidjal ka metallidetektor kaasas.
Kokkuv6tvalt ytleks, et sportimine on populaarne ja halba suhtumist sportlastesse ei ole kohanud. Isegi mind ei ole jooksmise ajal koerad eriti taga ajama hakkanud.

Kui keegi tahab suhteliselt odavalt yhe korraliku spordilaagri teha, siis austraalia oleks selleks t2itsa sobiv koht. Eriti Fremantli linnake Perthi kylje all. Ise oleme Freemantlis olnud erinevatel p2hjustel juba ligi kuuaega ja teame, kuidas siin asjad k2ivad.

K2igepealt tuleb osta endale odav auto, kuhu sa mahud sisse elama ja pead ta suutma toimetada Fremantly l6una muulile. Tore oleks, kui auto ka liigub, nii saad autoga dussi alla s6ita v6i siis n2iteks poodi minna. Kui auto ei liigu sobib ta lihtsalt ka elamiseks. L2una muul on siis koht Fremalnis, kus v6ib vabalt autos k2mpida ja rangerid sind ei sega seal (Mujal yle yhe p2eva j2rjest v2ga ei taheta lubada). Seal on ka vets ja vesi ning v2ike ranna jupp, kus saab ujuda. Dussi all saab k2ia 2-3 kilomeetri kaugusel suures ranna. Joosta igal pool WA ulatuse. P6hja on 3000km, itta 1000 km ja l2unasse 300km, nii et igav ei tohiks hakata.
Odavat syya saab Colesist, kus on palju allahinnatud kaupa, samuti myyakse pyhap2eviti odavalt juur-, puu- ja muudvilja. Muuli pealt v6id pyyda kala, v2hke, karpe, adru jne. Samuti on Fremantlis olemas pood kus saab odavalt kaerahelbeid, mannat, tatart jne.
Samuti s6idab Fremantles ringi tasuta buss nii, et kui enam omal jalal k2ia ei viitsi v2id dussi alla tasuta bussiga minna.
Raamatukogus on tasuta internet (meili ei lubata lugeda aga kui keegi ei n2e siis saab).
Enamasti on soe, nii et sportida ja nii sama olla on m6nus. Aega saab viita muulist m66duvaid hiigellaevu vaadates ja vahest n2eb ka delfiine. Paari dollari eest saab P22stearmeepoest osta raamatuid, samuti ka Good Sammyst (Hea Samariitlane). Muuli peal v6ib kohata teisi reisilise kellega juutu ajada ja treeningplaane vahetada.
Kui auto liigub v6id teha treenignv6ljas6ite l6unasse, p2hja ning itta. L22nde Rottnesti saarele saab ainult praamiga.

Nii et p2him6tteliselt saab spordilaagrit austraalias pidada suhteliselt odavalt. Enne v6i p2rast laagrit v6id kuuaega teha t22d ka, nii et saaksid oma kulud tasa. V6id kesetlaagrit ka paari p2evaseid t6id teha Blue Collar People firma vahendusel. T22 v6ib olla igal pool Perthi ymbruses, kuhu saab kohale h2sti korraldatud yhistranspordiga (juhul kui oma auto ei s6ida v6i v6tab palju bensiini). Samuti saab paluda, et t66 Fremantly l6heduses oleks.

Kulud:
Edasi tagasi lend: 17 000 kr
Selle teenib kolme n2dala t22ga.

Auto: 20 000 kr
P2rast myyd j2lle maha (soovitavalt kallimalt), nii et oled tasa.

Toit: 100 kr/p2ev (nt 2l piima, 125 g hakkliha, sai, margariin, tomatid, 400 g mannaputru hommikuks ja v6ike shokolaad).
N2dala toidu raha teenid yhe p2va t22ga.

K6ik sportima!
NB! Kui v2tad 1-2 s6pra kaasa on autokulud v2iksemad ja toit tuleb ka odavam.

Elu veereb omasoodu

Uudised on nyyd sellised, et meil k6igil on mingid v2ikesed t88otsad Perthis ja selle ymbruses (nii, et n2lga me ei sure v6in meie vanematele lohutuseks 8elda, teised seda t6en2oliselt pole arvanudki) ja t6en2oliselt l2hme j2rgmisest esmasp2evast alates Albany l2hedale oliiviaeda t88le. Aga noh, siinmail ei saa mitte milleski enne kindel olla kui see k2es on. T88andjad petavad igatahes pidevalt. Loodetavasti mitte seekord. Aga noh, on ka toredaid inimesi. Nagu Sabine, kes meile koristust88d jagab. Peamiselt kyll mulle, kuid viimased 3 p2eva saime k6ik tema k2est t88d. Ja l6puks oleme ka selle hea t88byroo yles leidnud, mis jagab ka kiireid lyhikesi otsi. Selle nimi on Blue Collar People, kui kellelgi peaks kunagi vaja olema.
Meil on siin muide sygis tulnud. P2eval ca 20 kraadi, sajab sageli, 88siti ca 10 kraadi, aga on ka soojemaid p2evi. Resideerume ikka muulil. K6ik peale Irksi on ka rottidega harjunud ning ka delfiinide kohtamine on muutunud ysna igap2evaseks n2htuseks. Elu l2heb ikka vaikselt ja m6nusalt ning t6epoolest, nagu keegi ytles, et kui mingil p2eval saad postkaardi postitatud, oled k6vasti teinud. Ei tea kuidas kunagi koju j6udes veel tubli ja asjalik j6uab olla:)
Oleme ka ohtralt eestlasi kohanud - tervelt nelja - kolme tydrukut, kellest kaks l2ksid juba Eestisse tagasi ja yhte, kes, nagu me kuulsime, l2ks maale p2rap6rgusse lapsehoidjaks. P2ris tore on aga vahepeal teiste kogemusi kuulata ja muidugi ka koduseid n2gusid kohata, sest muidugi olid enamus neist Tartust.
Siinkohal aga pean l6petama, sest oma vaba aega peab kudumise ja raamatute lugemisega m8da saatma ning varud vajavad t2iendamist enne kui poeke kinni pannakse.

Vaesus teeb kavalaks

Laiskadel inimestel on aega kyll, eks ole - ammu teada asi. Ja laisad tundume me t6esti. Mina olen selle 5 n2dala jooksul teinud kokku 14 tundi t88d. Teeninud kokku 200 dollarit. Siin ei ole see arusaadavalt kuigi suur raha. Kuid kavalpead elavad sellega rahulikud vajadusel 2 n2dalat. Kui just bensiini ei pea ostma. Viimase eest k2id rahulikult v2lja 1,4 dollarit liitri kohta ja kui sul on selline suur auto nagu meil (Toyota Lexen alias Holden Commodore - st. et p6him6tteliselt viimane aga nimi on teine - 3,8 liitrine mootor, seega maanteel 10l/100km kohta, linnas 12-13l. T2ielik 6gija), siis viimast kulub palju. Aga noh kokku annab igalt poolt mujalt hoida. Magame me muidugi autos. Viimasel ajal Fremantle'i l6unapoolse muuli peal. See on yks p2ris m6nus kohake, kui just ei ole nii k6va tuul, et pea tahab otsast viia. Muuli jagame 88siti meeletu hunniku rottide, hiirte ja paari autot2ie samasuguste bacpackeritega nagu meie. Viimaste seas on paras hull kamp tegelasi Inglismaalt, kes k2ivad sukeldumas ja harpuuniga 88siti kala pyydmas. Kuna yhel neist on ka diving instructor liscence, siis on nad lahked ka teisi 6petama. Seni ongi see Irisel 6nnestunud ja paistab, et muljed olid v2gevad.

Aga jah laiskadest alustasin, siis kaugel siit need vaesedki on. Me vist kuulume nende sekka hetkel p2ris ausalt. Nii k2iski yks vaesur yksp2ev modelliks juuksuripreilile, kel oli vaja arvestuseks teha yks loominguline l6ikus. Tulemust v6ite siin n2ha. Pole vist vaja mainida, et see oli tasuta.

Aga t88rindelt veel nii palju, et v2ikeste kibestumistega oleme nyydseks 6ppinud, et austraallaseid ei saa mingil juhul ausateks inimesteks pidada. Suurte lubadustega meid t88le v6tta ja pannes meid paariks n2dalaks ootama, kuni hooaeg peale hakkab, saime eile p2rast pooleteise n2dala pikkust t88 alguse ootamist teada, et neil polegi meid k6iki vaja ja vajavad ainult yhte inimest. Nyyd siis ongi Irks yksi suundumas kaheks kuuks maale traktoristiks ja meie Hannesega proovime leida v6imalust siit l6puks ometi p6hja poole minna. Seda kohe kui rahakott lubab. Seni aga on Veronn Perthi uhkete majade koristaja. Kahjuks kyll ainult osalise t88ajaga.

Ikka p2ikest teile sinna p6hjamaale! Me siin kylmetame vahelduseks (maksimaalselt 20 p2eval ja 88siti ca 8-10 kraadi).

Viimased uudised

Viimane hommik on toonud meie ellu palju muutusi:
1. Kuna ma olen suht korralikult p2ikest saanud ja enamus kohad ilusti pruunid, arvas Veronn, et ma peaksin endale pepu-vahe pyksid hankima, et saaksin ka kannikad pruuniks k6rvetada. 6nneks teatas ilmateade, et homsest alates hakkab vihma sadama ning ilm l2heb kylmaks. Seekord siis p22sesin.

2. Auto sai veekindlaks. Kuna ilm lubas l6putult vihma v6tsin enda ja meie auto k2sile ja teipisin ta laia l2bipaistva teibiga kokku. Kui auto ka nyyd lekib, siis ei oska ma midagi enam teha.

3. Eile 6htul lubas Veronn mu autost v2lja visata. Ja seda terveks p2evaks. Veronn oli nimelt homseks t66d saamas ja pidi autoga siis linna teise otsa s6itma. 6nneks ta siiski t66d ei saanud ja ma sain 6ndsa p2eva autos veeta. Selle asemel, et mind kodust v2lja visataks, s66n hea meelega edasi paljaid kiirnuudleid.

Lyhiteated ja kommentaarid.
Veronn r22kis, et odavalt saab syya. Tegelikult saab veel odavamalt syya. N2iteks paar p2eva tagasi sai poest 6 aegunud pannkooki 99 v2ikese raha eest ja terve kilo custardit (pudingi laadne magus asi) lausa tasuta. Nii et 6htus66k oli isegi odavam kui eestis. Ja t2na andis rannas yks onu kilokoti t2ie kiirnuudleid meile tasuta. Ytles, et kui me ei taha, siis ta viskab need minema. Loomulikult v6tsime need endale.

Teadmiseks...

et panin m6ned pildid varsemate postituste juurde yles. Kui kellelgi on head soovitust kuhu netis pilte v6iks laadida (tingimuseks, et see l2heks kiiresti ja ei vaja mingi programmijupikese allalaadimist), siis andke teada.

Ja lisaks veel selline tehniline kysimus autodega kursis olevatele inimestele: mis v6iks olla autol viga, kui s6itmise ajal on tunda v2ikesi v6dinaid roolis - nagu oleks kumm lapergune? Selle v2rina kiirus on otseselt s6ltuv auto kiirusest, seega ratastega on miskit pistmist. Praegu parandada niikuinii ei saaks, aga huvitav oleks teada, mis see olla v6iks?
Teate ju isegi - kui kogu teie elu keerleb auto ymber ehk siis see on teie ainukene kodu, siis on ka k6ik sellega seotu teile sydamel2hedane.

Muide seoses autos elamisega olen muutunud t6eliseks karastujaks kuigi see on mulle v2ga raske - nimelt saab dushi all k2ia ainult avalikes rannas asuvates peldikutes, aga seal tuleb ainult selline m6nus karge vesi:)

Freo p2ikeselised p2evad

J2rgmised kaks n2dalat ootab meid ees vist vaieldamatult palju rannas lesimise p2evi (kui vahepeal v2ga sygiseseks ei l2he), seega lihtsalt peesitamist ja laisklemist. Kui meil just imekombel ei vea ja me m6nda lyhikest t88otsa natukeseks ajaks ei leia.


Nimelt saime me vist endale t88, mis aga algab alles kahe n2dala p2rast. Seega peab sinnamaani kokkuhoidlikult elama, autoga mitte ringi k2rutama ja makismaalselt 10 $ kahe peale p2evas toidu peale kulutama. Viimane on muide t2itsa v6imalik - oleme juba professionaalsed toidupoodide kammijad ja ostame eranditult toitu, mille realiseerimist2htaeg l2heneb ja mis tuleb seega kiirelt ja odavalt tarbijale maha myya. Nii s88me v2ga palju liha ja ka v2rsket piisavalt. Toidud maksavad sageli ca 5$ kahe peale kokku. V6i siis nyyd kolme peale, kuna Ann on Freos k88gis t88l ja s88b seal ning Irks seega meiega kambas.
Aga see t88ots oleks meile elukogemus ja seda me juba ihaldame. Et p6nevust hoida, siis ma seda igaks juhuks v2lja ei r22gi aga vihjeks v6in 8elda, et tegemist on hiigelsuurte masinate haldamisega:)
Ja Marike - 2kki m2letad, kust te selle koristust88otsa saite? Selline lyhike koristust88 oleks just meile paras.
Toredat kevadet teile k6igile ja Kristale palju-palju 6nne synnip2evaks. Synnip2evapidu on kindlasti traditsiooniliselt meelolukas ja ausalt-8eldes oleks vahelduse m6ttes isegi seal:)

Ekskursioon putserisse

Meie eduka automatka l6pp-punktiks oli ekskursioon tapamajja. Seal n2idati meile, kuidas lehmi tapetakse ja kuidas neil siis nahk maha t6mmatakse, soolikad v2lja kistakse ning muud jubinad ja vidinad osavalt noaga kyljest v6etakse.

Samuti n2gime, kuidas n2eb v2lja nylitud lehma pea (silmad veel kyljes). Umbes selline see oli ainult kordi v2rvilisem (loe: verisem):

Peale ekskursiooni kysiti, et kuidas oli. Loomulikult tuli vastata, et t2itsa ok. Mees kes, meil giidiks oli vaatas m6nu ja ootus2revusega meie emotsoone, kui meile uusi atraktsioon n2itas.

Ja peale seda k6ike kysiti, kas me tahame ka sinna t66le tulla. Et alguses saaks liini l6ppu t66le, kus sa ainult rupskeid kokku korjad, hiljem pidi ka noad k2tte saama, kevlar kindad k2tte ja verise ning veel sooja rymba ka ette.

Aga Veronn arvab, et see t22koht ei ole talle. Ta armastab loomi liiga palju, et p2vast p2eva kuulda l6hki l6igatud lehma viimaseid h6ikeid.

Muinasjutu metsadest, k2ngurudest ja muust

Laura on nii meeleolukalt meie n2dalavahetuse trippi kirjeldanud, et ei tea, kas peakski yldse seda tegema. Aga m6ni s6na siiski. Vahem2rkusena olgu kindlasti m2rgitud, et ka meie saime oma k2e K2ngurumaa viinmarjap6ldudel t88tades valgeks, korjates kaks p2eva marju. Minu arust oli see v2ga m6nus t88, ainult et kestis liiga lyhikest aega. Margaret River oli aga ise yks ysna armas kohake, eriti Laura saarekese ymbrus ja j6e22r.


Minu suureks r66muks v6ttis meid seal vastu valge iibis - yks v2ga veider linnuke. Laura tundus p66saga nii kohanenud olevat, et k6ik linnud istusid tal peaaegu 6la peal ja skinkid alias prisked sisalikud (sinise keelega) jooksid yle jalgade.


Meile pole veel sellist loodusega yheks saamise v6imalust avanenud, kuigi l6unas hiigelsuurte karripuude all oleks v6inud see paarip2evase metsas j6lkumise j2rel juhtuda kyll. Meie aga kimasime ikka yhest metsast teise. Ignoreerisime minu esimest peamist reeglit autoga s6ites, et v2ldi pimedust ja tegime seega ka seda. Viimane on nimelt ohtlik, sest v2ga paljud loomad on 8ise eluviisiga ja teate kyll kuidas see siis on. Napilt p22sesid paljud j2nesed, konnad ja eriti linnud (pisikesed 88kullid n2iteks, kes 88sel keset teed istusid) ja muidugi igas suuruses k2ngurud. Minu esimene ehmatus oli suur, kui me Margaret Riverist teele asudes p2rast paarikymmet kilomeetrit keerasime suurte metsamassiivide vahele ja s6na otseses m6ttes iga paarisaja meetri j2rel kalpsas keegi meile teele ette v6i hyppas teek6rval meiega v6idu. Esimene ehmatus m88das, ei n2inud p2rast seda 6nneks neid kuigi palju ja enamasti suhteliselt ohutul kaugusel. Aga mina igatahes pimedas ei s6ida, v6i kui siis 50-ga, nagu me esimene 6htu tegimegi ca 50 km jutti. Jaa, tasa s6uad, kaugele j6uad.
Aga need metsad seal olid t2iesti imelised. Mul oli tunne nagu Tolkieni muinasjutus v6i siis m6nes muus sarnases maailmas. Ja tead Marike, see hiigelpuu, mille isegi sina 2ra ronisid - ma olin seal ikka t6eline j2nes! Kui suur k6rgusekartja Iris poleks ees l2inud, oleks poole pealt otsa kyll ringi keeranud. Aga ei saanud talle alla j22da:) Midagi nii jubedat pole tykil ajal ette v6tma pidanud.


Nyyd aga oleme meie igap2evases t88otsimise jamas. Iris ja Ann on j2lle omaette ja Laura samuti. T88v6imalusi on mitmeid aga nagu alati ei midagi kindlat, v.a. yks tapamaja t88, mille me saime, kuid kuhu ma ei taha siiski minna. Mitte, et mul liha vastu midagi oleks, aga 2kki ma ei saa p2rast yldse magada, kuulates p2ev otsa, kuidas vaesed loomad surmale vastu l2hevad.
Seega pigem 5-t2rni hotellid ja maat88d, kui v6imalik.

Pilt 1: Kuivanud j6es2ng Laura saarekese ymbruses
Pilt 2: No comments
Pilt 3: 75m hirmujudinaid

Vana matkatarkus

Kui auto pole vihmakindel, siis auto laseb vett l2bi.

P6rra-p6rra-p6rr

(Selle lipu pani meie auks yles yks tore juurviljamyyja, kellel Eesti lipp lihtsalt muuseas autos olemas oli.)

T6epoolest, kimame oma autokesega m88da L22ne-Austraaliat ringi ja otsime t88d. T6useme vara, koos p2ikesega ja l2hme magama koos p2ikesega. Seame autot elamisv22rseks (n2iteks 6mbleme 6htuti kardinaid) ja kuulame 88siti, kuidas kuri torm tahab meie autot kummuli keerata (minu fantaasia - Hannes magab tegelikult rahulikult ja ei tee sellistest pisiasjadest v2ljagi). Aga jah, eile oli v2hemalt meile esimene p2ev, kus sadas ja sadas k6vasti. Tuli 2ikest ja k6ike, mida siinsed taevav2ravad lubasid. See keeras kohalike elu t2itsa peapeale - elekter oli tunde terves Mandurah`s v2ljas, foorid ei t88danud jne. Ja mina sain suurte veekaartega hiigellompidest l2bi s6ita. Tore oli muidugi vaadata Austraaliamaad ka v2ljaspool linnasid ja mere22ri. S6itsime m88da Darlingu m2gede 22rt ja astusime erinevatesse farmidesse ja istandustesse sisse. Seega, nagu tydrukudki, otsime ka meie aktiivselt t88d. Nagu ikka, mitmed rauad on tules, aga ei midagi konkreetset.

Vahepealsetel p2evadel aga oleme n2iteks kylastanud yhte hullu myndi- ja margikogujatest perekonda. Seal veetsime terve p2eva, s6ime erinevaid kohalikke toite ja vaatasime nende kogusid. Hannes vahetas mynte, mina aga sain lihtsalt endale suure portsu linnumarke ja vaatasin ringneck papagoisid (EOY on nad nimetanud eukalyptipapagoideks), kes toitusid neil maja taga, nagu me tihased linnumajakestes. V2ga tore oli igatahes.

Ja siis muidugi see modellinduse v2rk. Vaadake ise, mis v2lja tuli:

Ja l6petuseks pilt punanokk-kajakatest, kes niimoodi t2na hommikul, p2rast tormi, me autot passisid. Yks neist sai ka 6nnelikuks, kui Hannes oma singityki pillas.

Suured syndmused t2na

T2na on plaanis teha midagi suurt ja lausa mitu korda:

1. Totaalne muutumine

Elamist, t22d ja autot otsides sattusime kuulutusele, kus taheti juuksemodelle. Kuna mul kogemused olemas
(1. kord: juuksur ytles, et boz`e moi ja valis Paelussi oma modelliks, 2. kord: ilmselt olid mu eelmise korra juuksed meelest l2inud ja minust ja T6nnist said moodaste soengutega `Ilusad poisid`)
andsin n2usoelku ja tunni aja p2rast hakatakse mind l6ikuma.
Tegelikult oli mul varem mure tekkinud, et kuna mul juuksed juba suht pikad, et kas ma t6esti pean retke jooksul korra juuksurisse minema. Juuksur siin suht kallis. Ega ma tegelikult hinda ei tea aga yks teine koht kysis juukse modellidelt 18 dollarit, nii et ega see v2ike ei ole.

2. Myndipede paraad Perthi linnas

T2na kell 19.30 hakkab niiv6rd suur yritus, et isegi mina olin sellest v2ikses Eesti linnas kuulnud. Loodetavast saan oma koti poole kergemaks. Mul on kaasa kilode viisi odavaid eesti, l2ti, vene ja tyrgi mynte, mida ma olen juba kaks ja pool n2dalat kaasas vedanud. Plaan on nad vahetada m6ne puuduva kohaliku myndi vastu. M2tlesin, et raskeid mynte ei taha. Loodetavasti ei pea neid mynte ka j2rgnevad 5 kuud kaasas vedama.
(Sattusin mingist myndi ja margi poest l2bi ja nemad ei tahtnud neid mynte isegi n2ha, nii et loodame k2ike paremat (loe: kergemat kotti)).

Oh seda edevat Willie Wagtaili kyll!

Ei see Rottnest meil veel meelest veel l2he. Aga mainimata ju on, et saime seal oma esimesed snorgeldamise kogemused, mis on oli ylivahva. N2gime palju erinevaid kalu ja ainuke, kelle mina 2ra tundsin oli v2iksemat sorti rai. Seega yks Austraaliale omane veekogemus on k2es, teisteni j6uame kunagi hiljem.

Aga tahtsin r22kida Willie Wagtailist ja yhest j22linnust. Kes Austraalias k2inud, teab mis elukas see Willie selline on - ysna tagasihoidlikus kuues must-valge meie linav2striku sarnane elukas, ainult et v2ga edev ja riiakas. Willile nimelt meeldib kogu aeg ringi tormata, k6iki teisi segada ja justkui oma kahvatu v2limuse kiuste teiste ees eputada - et `Ahaa! Vaata, milline mina v2lja n2en!`.

Aga jutt siis selline, et n2gingi minagi oma suureks r66muks l6puks ometi yht j22lindu - pyha j22lind (Todiramphus sanctus), nii kutsuvad nad teda siin. Lendas yks 6htu seal meie rannal, kus me Rottnestil oma pe2vi m88da saatsime.

Aga polnud kauaks talle rahu - varsti oli Willie kohal. Willie ei andnud vaesele j22linnule, kes rahulikult ilma kaes, yldse rahu - lehvitas oma saba j22linnukese ees, kus jaksas ja j2litas teda igale poole, kuhu see otsustas minna. Nii jagus tegevust oma 15 minutiks.

L6puks rahutu hing Willie tydis ja l2ks oma teed. J22linnuke j2i aga koos meiega p2ikeseloojangut vaatama.

Teie linnuvaatleja,

Rottnesti saare lollid elukad

Sai siis k2idud Rottnesti saarel. Nagu Nuumi kalandusblogist ilmselt juba teate, siis seal on sellised vahvad elukad nagu Quakkod. Nii ma nyyd neist natuke r22gingi.

Kui yldiselt arvatakse, et lambad on rumalad loomad siis Quakkod on lausa purulollid.

Kuna neid on terve saar t2is ja ysna sageli on saar ka inimesi t2is, siis inimestega on nad harjunud ja sageli ei karda neid yldse. Keset asulat seisavad nad keset teed ja kui jalgrattur tuleb, peab ta ise vaatama, et ta loomale otsa ei s6idaks. Quokka ise m2lub samal ajal rahulikult.

Lisaks on neil komme inimeste kottide juurde tulla ja sealt toitu otsida. Ja kui neid h22lega hirmutada, siis ega nad eriti 2ra ei l2he. N2ile m6jub ainult fyysiline hirmutamine.

Kuna neid puudutada ei lubata (j22vad haigeks, ja saad ise ka mingi haiguse), siis hakkasime neid liivaga loopima ja see kohati m6jus. Samas m6ned isendid on aga sellised, et nemad ei reageeri liivale pea yldse. Kasukas on yleni liivane tema aga nohiseb ikka vaikselt omaette. L6puks kui liiva hulk hakkas raskeks muutuma raputas ta ennast ja l2ks ehk ka natuke eemale.

Taskulambile nad ka keset 66d yldse ei reageeri. Isegi kui n2itad poole meetri pealt taskulambiga otse silma. Isegi silma ei pilguta pea keeramisest r22kimata nii ohmu. Vaid m2lub midagi.
Iga kord kui ma midagi sellist proovisin, siis nad m2lusid. Hakkasin m6tlema, et j2rsku on nad ka m2letsejad v6i nende refleks taskulambiga silma laskimisel midagi sellist.

Aga muus ylej22nus on nad tegelikult armsad.

Rottnest lyhidalt

Puhkus oli superm6nus. Igasugu detaile saare ja selle elukate kohta saate lugeda Taavi blogist. Seega ei hakka teid sellega tylitama. Ainult, et minu jaoks oli see ikkagi m6nus linnuvaatlusretk - sinna kuulusid n2iteks punakael naaskelnokad (pildil), karkjalad, kalakotkad ja muud tegelased, kelle eestikeelsetest nimedest pole mul aimugi. Pyyan sellest varsti ylevaate anda. Hetkel aga otsime autot ja t88d.