Ei see Rottnest meil veel meelest veel l2he. Aga mainimata ju on, et saime seal oma esimesed snorgeldamise kogemused, mis on oli ylivahva. N2gime palju erinevaid kalu ja ainuke, kelle mina 2ra tundsin oli v2iksemat sorti rai. Seega yks Austraaliale omane veekogemus on k2es, teisteni j6uame kunagi hiljem.
Aga tahtsin r22kida Willie Wagtailist ja yhest j22linnust. Kes Austraalias k2inud, teab mis elukas see Willie selline on - ysna tagasihoidlikus kuues must-valge meie linav2striku sarnane elukas, ainult et v2ga edev ja riiakas. Willile nimelt meeldib kogu aeg ringi tormata, k6iki teisi segada ja justkui oma kahvatu v2limuse kiuste teiste ees eputada - et `Ahaa! Vaata, milline mina v2lja n2en!`.
Aga jutt siis selline, et n2gingi minagi oma suureks r66muks l6puks ometi yht j22lindu - pyha j22lind (Todiramphus sanctus), nii kutsuvad nad teda siin. Lendas yks 6htu seal meie rannal, kus me Rottnestil oma pe2vi m88da saatsime.
Aga polnud kauaks talle rahu - varsti oli Willie kohal. Willie ei andnud vaesele j22linnule, kes rahulikult ilma kaes, yldse rahu - lehvitas oma saba j22linnukese ees, kus jaksas ja j2litas teda igale poole, kuhu see otsustas minna. Nii jagus tegevust oma 15 minutiks.
L6puks rahutu hing Willie tydis ja l2ks oma teed. J22linnuke j2i aga koos meiega p2ikeseloojangut vaatama.
Teie linnuvaatleja,
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar