Istanbul

Ahoi-ahoi! Me oleme end m6nusalt siis İstanbulis Pariisi nimelises pansionaadis sisse seadnud, mille katuseterassilt avaneb suurep2rane vaade sadadele naftatankeritele Marmara meres aga ka toredatele katustele ja minarettidele. Istanbul on meid seni h2sti vastu v6tnud. Peamine on muidugı see, et p2ike soojendab juba p2ris m6nusalt ja lubab meil eesootava kuumusega natuke rahulikumalt kohanema hakata. Seni oleme teinud kohustusliku tiiru - sinine moshee - ayasofia - topkapi palee. Viimasega on muide selline lugu, et kui sa arvad, et olles lunastanud sissep22supiletı, on sul k6ik teed avatud, siis eksid r2ngalt, sest ysna h2bematult kysitakse samasuur summa veel ka haaremi kylastamıise eest, mis t6en2olilselt on ainuke t6siselt vaatamist v22riv sektsioon sest lossist. Oma ihnusest ja pahameelest me seda kyll ei teinud, aga see-eest oleme nyyd yllatavalt haritud Muhameddı pyhategude ja islamimaailma pyhakohtade ja -asjade osas, mıllest on yhes j2rjekordses lossiosas n2itus. Mul kulus algul ikka tykk aega arusaamıseks, et miks need puust kepikesed, kivist jalaj2ljed jms nii oluline on, et massidena rahvast ligi t6mbavad. 6nneks leidsin l6puks selgitavad 6petuss6nad.
T2na m6tlesime aga maa peale tagasi tulla ja tegeleda Hannese r66muks myntidega ja minu r66muks n2iteks vyrtsituru kylastamisega, kuigi kaasa ei ole m6tet vist midagi osta, sest austraallased on nii igavad, et ei luba sellist kraami sisse tuua.
Ja veel, Laura mainis, et tema arvates on siin v2ga kallis, siis minu arvates siin eestlasele kyll kallis ei ole - pigem on hinnad samad, mis meil v6i isegi odavamad.