neljapäev, 31. juuli 2008

J2lle teel

Sertifitseeritud sukeldujad suunduvad nyyd j2lle p6hja poole, sest ilm on keeranud siin imedemaal kehvaks ja sukeldumisel pole suurt m6tet kui n2htavust pole. T2na sajab isegi vihma, mis siinse k6rbekliima jaoks on t2itsa imelugu. Seega ootab meid nyyd Karjini rahvuspark ja L22ne-Austraalia k6rguselt teine tipp nimega Mt. Bruce. Nii et vahelduseks meresygavusest k6rgustesse.

Linnuuudiseid aga nii palju, et viimastel p2evadel tegelesin aktiivsemalt siinsete lindudega tutvumisega ja kohtasin oma r66muks nii mitmeidki toredaid isendeid. Yks neist oli Western Bowerbird (Chlamydera guttata carteri), kes v2ga riiakalt ja ysna koleda h22lega oma kohalolust aimu annab. Samas on tegemist ysna ilusa linnuga oma punakas-pruuni musta-t2pilise sulestiku ja ilusate roosade kuklasulgedaga, mille tore puhvisolek annab aimu partneriotsimisest. Teiseks r66muks oli Mangrove Heron ehk Striated Heron (Butorides striatus), kes oma veidrat luurem2ngu liivatyllide vahele peitunud Veronnile esitas. Ja kui juba siis juba - siinsed vihmad on paljudel lindudel 2rgitanud pesitsushooaja alguse. Selle t6estuseks tantsis t2na hommikul tore tutt-tuvi (Crested Pigeon - Ocyphaps lophotes) oma pulmatantsu teisele poolele. V2ga uhked hypped ja sabalehvitamised k2isid sinna juurde.

pühapäev, 27. juuli 2008

Veer66mudest

T2na on meil siis esimene vaba p2ev p2rast nelja p2evast kursust, seega saab internetis istuda ja maailmaga kontakteeruda. Oleme nyydseks siis ametlikult troopikas, kuigi algul andis sooja otsida. Nyydseks on 6nneks m6nusad soojad suveilmad ning igasugune veega seotud tegevus on suisa h2davajalik.


Alustuseks k2isime kallil kommertstuuril maailma suurimate kaladega ujumas. Tegemist oli siis vaalhaidega, kes vaatamata oma nimele on siiski planktontoidulised. Samal meretuuril n2gime ka v2ga l2hedalt kahte nooremapoolset isast kyyrvaala. Viimased on v2ga suured mereelukad, kasvades keskmiselt 18m pikkusteks. Vaalad on v2ga uuudishimulikud tegelased ja kui keegi merel paadiga ringi kolab, tulevad nad alati vaatama, millega tegemist on. Ja kui piisavalt k6va h22lt teha pidavat nad vaatajaskonnale trikke hakkama tegema - viskuvad veest v2lja ja vajuvad kogu keha pikkuses j2lle tagasi. Meile piisas selleks korraks aga klassikalisest sabal88gist, mis yks vaalapoistest meie r66muks ka sooritas.

Kohe j2rgmine p2ev p2rast snorgeldamist ja vaalhaidega ookeanis m8llamist alustasime aga oma kursusega. Ikka pool p2eva klassiruumis ja siis pool p2eva kylmas basseinis harjutusi tegemas. Kuna meil esimene 6htu k6ik ilusti v2lja tuli, siis viis meid instruktor juba teisel p2eval esimestele sukeldumistele avaookeanis. K2sisime ca 12m sygavusel. Muljed olid v2ga v6imsad k6igil. Hirm kadus merep6hja ees ruttu ja edasi toimus ainult meeletult rikka mereelustiku nautimine ja tundma6ppimine ning muidugi igasugu harjutuste sooritamine.

Ilusti reegelid j2rgides on sukeldumine tegelikult lihtne ja nauditav tegevus. Oma esimesel sukeldumisel 6nnestus meil kohe alustuseks teha tutvust yhe meremaoga, kes meid kohe uudistama tuli, yhe merikilpkonnaga, kes rahulikult oma k2elabadega yles alla vehkides syya otsis ning yhe v2ikese riifihaiga. Muidugi oli seal meeletult igasugu kalu ja erineva kuju ja suurusega koralle.


Nyydseks on meil k6ik basseinisukeldumised tehtud ja eksamgi tehtud ning puudu on ainult kaks viimast avameresukeldumist. Viimased teeme kas homme v6i ylehomme ning siis olemegi sukeldujad valmis.




Pildid ylevalt alla:

1) Esimest korda m2rjad ylikonnad seljas ja valmis vaalhaidega kohtuma. Veronn veel naeratab (ei ole veel paha olla:).

2)"Mis te segate! Meil siin t2htsad meeste asjad ajada" Poisid sukeldumisylikondade seljast 2rasaamisega h2das.

3) Hannes valmis sukelduma.

4)Anni hapnik tahab vist omaette jalutama minna.

5) "Giant stride entry" ehk siis suur vetteasutmise samm Hannese esituses, kellel alati alles 6hus tuleb meelde, et vasak k2si peab midagi kinni hoidma, aga mitte ei tule meelde, mis see on...

6) Sukeldujad

reede, 25. juuli 2008

Merep6hja avastamas

Lihtsalt, et te teaksite, siis oleme totaalselt merep6hja vallutamise kytkes. Teeme nimelt Exmouthis oma avamere sukelduja pabereid. Muljed ja k6ik muu teinekord, sest on kiire-kiire. Aga seda v6in 8elda, et midagi nii toredat pole juba ammu teinud. Siinne ookean on ikka imeline. Praegu n2htud vaalhaid, pisikesed haid, merikilpkonnad, suured ja v2iksed kalad ning muidugi merimaod. Aga 2rge muretsege, k6ik ei olegi nii hirmus kui nimedest paistab:) Tegemist siiski rahulike tegelastega. Paari p2eva p2rast oleme siis koos Hannese, Taavi, Anni ja Irksiga sukeldujad!

neljapäev, 17. juuli 2008

Ettevaatust

Otsustasin oma mp3-masinat seinast laadima hakata ning ostsin selleks seinakontakt-usb adaptori (tegemist on p2him6ttelist usb-laadijaga).

Laadisin korra (l2ks kuumaks), laadisin kaks,
masin l2ks katki ja k6veraks.


Nii et olge ettevaatlikud, kui midagi sellist teete.


Uue 35 dollarilise masinaga (2GB, raadio, telefoniraamat, tarkvara uuendamise programm) ei ole midagi sellist veel juhtunud.

Ei saame l2bi L2tita

Oma suureks yllatuseks leidsin poest L2ti maksavorsti. Tavaline on siin ka Hungari salaami ja Saksa ning Rootsi leib. Ja seda k6ike leiab igast teisest poest.


Aga miks ei leidu siin kamajahu v6i verivorsti v6i muud eesti nimelist kaupa? Mille poolest l2tlased paremad on? (Kontrollimata andmetel leidub idarannikul ka Eesti maksavorsti).


Kuulde minu muret, otsustas yks veinitehas mulle vastu tulla ja Eesti vapi oma toodangule panna. Et oleks ikka uhkem kui l2tlastel. Ja siin ta nyyd ongi.

T2nut2heks annetasin neile 1 kroonise myndi, kus Eesti vapp peal. See lubati veinitehase muuseumisse yles panna ja juurde pannakse uhke silt: "Donated by Hannes Luidalepp"

esmaspäev, 14. juuli 2008

...

V2ga raske on midagi kirjutada. Aga midagi siiski peaks. Kasv6i teada andma, et meiega on k6ik korras. Et me tulime sealt p2rast kurbi uudiseid tulema. Ja pyyame nyyd natuke tuju yleval hoida. Nii palju kui see v6imalik on. Oleme nyyd korraks veel Perthis, parandame autopidureid ja kui see korras, l2hme p6hjapoole 2ra. Korjame Taavi Geraldtonist haiglast peale ja siis veel p6hjapoole. Eile k2isime Perthi loomaaias. V2ga pisike aga tore koht oli. Tegin seal yhele k2ngurule pai. K2nguru karv oli v2ga pehme ja m6nus. Ning kohtusime mitu korda Hannese vana klassivenna Mardi ja tema venna Petsiga, kes on end siia Perthi sisse seadnud.

K2isime ka veelkord orienteerumas. Seekord otsustasin ka mina kaardiga metsa kondama minna. Alguses oli ikka p2ris raske aga l6ppkokkuv6ttes ei eksinudki 2ra. Mets on aga v2ga teistsugune. H2stijoostava metsa omap2raks on n2iteks meeletu grasstreedest koosnev alustaimestik. Nojah, mingis m6ttes v6ibki seda suhteliselt h2sti joostavaks pidada, kuigi viimane tegevus n2eb rohkem slaalomi moodi v2lja.

***

Aga maailm on ikka kurbades toonides ja tahaks kangesti yht-teist veel 8elda, kuigi see on v2ga raske. N2iteks seda, et Eva oli mulle suur eeskuju oma julguse ja j2rjepidevusega. Kuigi ta ikka julgustas maratonijooksu proovima, ei tea, kas ise leiangi kunagi sellist pysivust, et see ette v6tta. Ja kuigi ta viimastel aastatel enam nii palju kaljut ei roninud kui varem, siis k6ige graatsilisem ronija oli ta sellegipoolest. Paljudele meist oli ta eeskuju kuhu pyrgida. Just temasugused inimesed teevadki kaljul kulgemise nii ilusaks spordialaks. Isiklikult oli mul oli nii hea meel kui ta n6ustus minuga koos paarisv6istlusele tulema. Sest Evat sai sellistes asjades usaldada. Siis kui oli palju sebimist ja eriti siis kui minu n2rv yles ytles. Ma lohutan ennast natuke sellega, et ta elas siiski v2ga toredat elu ja j22b mulle eeskujuks kogu eluks. Me k6ik armastame m2gesid ja ei vahetaks oma elusid sellisena nagu nad on, yhegi teise vastu. Eva lugu on l6ppenud ja elab oma m2lestuste elu edasi meie sydames. Minu jaoks oli see yhe v2ga toreda ja ilusa inimese seikluslik elu. Ma j22n Evat v2ga palju igatsema.

Orienteerumine Austraalia moodi OSA II

Nyyd k2isime teistkorda ka orienteerumas. Seekord oli rahvast p2ris palju ja ka noori oli omajagu. Umbes nagu P2lva p2evakud. Ainult et p6lvamaal paarkymmend tuhat elanikku aga Perthis 1,5 miljonit. 100 kordne vahe.

Orienteerumine austraalia moodi erineb eesti omast veel selle poolest, et siin saab valdavalt ainult maastiku j2rgi orienteeruda, sest teid ja sihte praktiliselt ei ole. Harjutamise m6ttes see niihalb ei olegi.

Tulemused siin.
http://results.orienteering.asn.au/waindex.php?sd=1217116800&pg=results&sw=1&ev=191&PHPSESSID=8e22026accac87dc6fcba51fa1ef8b79
Hannes 6 ja Veronn 8. Hannese l6pu spurt oli omal rajal k6ige kiirem. Ainult natuke kergemal rajal jooksis keegi 1 sekundi kiiremini ja k6ige raskemal rajal jooksis keegi sama kiiresti.

Pildim2ng OSA 2



Mille transportimiseks on pildil kujutatud laev m6eldud. Vihjeid veel ei anna.

reede, 11. juuli 2008

Orienteerumine austraalia moodi OSA I

Enne kui me maale 2ra l2ksime, k2isime yhes orienteerumisekohas nimega Umuna.




Peale minu oli oli stardi listis veel yks eesti nimega mees Toivo Pedaste. P2rast kui ta meiega juttu tuli r22kima ytles ta, et tema pole eestlane, tema on austraallane.

Orienteerumine austraalias (v2hemalt West Australias) on suht vanurite sport ja Toivo juttu j2rgi on nad seda ka ise t2hele pannud. Klassid, mis on populaarsed ja moodustavad enamuse, on M45, M55, M65 ja W55.

Yritus millest mina osa v6tsin oli mingisugune v6istluse laadne asi, kus oli vajalik eelregistreerimine. Hilisemad liitujad said ainult yksikute radade vahel valida ja l2ksid mingisse avatud raja arvestusse. Nii ka mina ja valisin 6 kilomeetrise raja.

Toivo teadis r22kida, et Umuna on nende yks ilusamaid orienteerumise kohti yldse, nii et mul vedas. Ja ilus oli ta t2esti. Kaardi keskmeks oli yks suur ja ymmargune kyngas, kust avanesid p2ris ilusad vaated, nii et jooksu ajal kahetsesin, et jooksule kaamerat kaasa ei v6tnud. Kuna p2ike paistis ja ilm oli ilus, siis oli m2e otsast kaugele n2ha. K6rguste vahe oli minu rajal ligi 100 meetrit nii et t2itsa korralik kyngas. T6usu rajal kokku 170 meetrit.

M2e sisemus oli graniidilaadsest asjast ja see paistis kohati ka v2lja. p2ris v6imas oli joosta mitusada meetrit m66da paljast, ymarat ja kaldus kaljut ( m2e selg oli ainult paljastunud kalju). Eestis sellist asja ei kohta.

Samuti oli v2ga palju kivipuru, mis jooksmise raskemaks tegi. Kivipuru koosnes enamasti v2hematl 10-20 cm l2bim66duga kividest. Samuti oli ka v2ga palju meetriste l2bim66tudega kive ja kui punkt m6ne sellise taga oli, siis mina ei suutnud neid kaardi abil eriti paika panna, nii ma jooksin kaarega neist k6igist m66da, et punkt leida.

Ja veel oli huvitav see, et sa ei olnud yks metsas. K6ik kohad olid k2ngurusid t2is. Pidevalt n2gi kuidas nad sinu eest 2ra p6genevad. M6ned olid ka natuke kavalamad ja istusid nii kaua p66sas kuni sa m66da jooksid ja panid siis ka ise ajama aga teisele poole. p6ris tihti juhtus, et j2rsku l2ks selja taga raginaks ja kui vaatad, mis toimub, siis n2gid, et k2nguru jookseb-hyppab. Eestis eriti loomi ei n2e. Praegu meenub, et kindlasti olen p6tra n2inud, nii 30 meetri pealt.

Kuna ma ei olnud orienteerunud juba oktoobrist saati ja ka jooksmisega v2ga ei ole tegelenud, siis ei oodanud miskit erilist tulemust. Samuti kartsin, et kaardiga ei teki erilist kontakte. K6ige hullemini ei l2inudki. Minu rada oli M55 klassi rada ja seal jooksin umbes 4 aja (15 jooksja saest). Muidugi tegin rajal palju vigu ja lisaks v6tsin yhe vale punkti 6ige asemel.

L2hi ajal on plaanis veel yhest orienteerumise yritusest osa v6tta. Lisaks tahan veel P6hja Territooriumil troopikas orienteeruda.

reede, 4. juuli 2008

Pildim2ng Osa I

Mis m2ngu m2ngib Hannes?


Tegemist on Austraalias laialt levinud m2nguga ja enamasti m2ngivad seda naised.
Kui keegi 6igesti ei arva tuleb veel vihjeid.
6igesti vastanu saab aadressi esitamisel postkaardi.