reede, 11. juuli 2008

Orienteerumine austraalia moodi OSA I

Enne kui me maale 2ra l2ksime, k2isime yhes orienteerumisekohas nimega Umuna.




Peale minu oli oli stardi listis veel yks eesti nimega mees Toivo Pedaste. P2rast kui ta meiega juttu tuli r22kima ytles ta, et tema pole eestlane, tema on austraallane.

Orienteerumine austraalias (v2hemalt West Australias) on suht vanurite sport ja Toivo juttu j2rgi on nad seda ka ise t2hele pannud. Klassid, mis on populaarsed ja moodustavad enamuse, on M45, M55, M65 ja W55.

Yritus millest mina osa v6tsin oli mingisugune v6istluse laadne asi, kus oli vajalik eelregistreerimine. Hilisemad liitujad said ainult yksikute radade vahel valida ja l2ksid mingisse avatud raja arvestusse. Nii ka mina ja valisin 6 kilomeetrise raja.

Toivo teadis r22kida, et Umuna on nende yks ilusamaid orienteerumise kohti yldse, nii et mul vedas. Ja ilus oli ta t2esti. Kaardi keskmeks oli yks suur ja ymmargune kyngas, kust avanesid p2ris ilusad vaated, nii et jooksu ajal kahetsesin, et jooksule kaamerat kaasa ei v6tnud. Kuna p2ike paistis ja ilm oli ilus, siis oli m2e otsast kaugele n2ha. K6rguste vahe oli minu rajal ligi 100 meetrit nii et t2itsa korralik kyngas. T6usu rajal kokku 170 meetrit.

M2e sisemus oli graniidilaadsest asjast ja see paistis kohati ka v2lja. p2ris v6imas oli joosta mitusada meetrit m66da paljast, ymarat ja kaldus kaljut ( m2e selg oli ainult paljastunud kalju). Eestis sellist asja ei kohta.

Samuti oli v2ga palju kivipuru, mis jooksmise raskemaks tegi. Kivipuru koosnes enamasti v2hematl 10-20 cm l2bim66duga kividest. Samuti oli ka v2ga palju meetriste l2bim66tudega kive ja kui punkt m6ne sellise taga oli, siis mina ei suutnud neid kaardi abil eriti paika panna, nii ma jooksin kaarega neist k6igist m66da, et punkt leida.

Ja veel oli huvitav see, et sa ei olnud yks metsas. K6ik kohad olid k2ngurusid t2is. Pidevalt n2gi kuidas nad sinu eest 2ra p6genevad. M6ned olid ka natuke kavalamad ja istusid nii kaua p66sas kuni sa m66da jooksid ja panid siis ka ise ajama aga teisele poole. p6ris tihti juhtus, et j2rsku l2ks selja taga raginaks ja kui vaatad, mis toimub, siis n2gid, et k2nguru jookseb-hyppab. Eestis eriti loomi ei n2e. Praegu meenub, et kindlasti olen p6tra n2inud, nii 30 meetri pealt.

Kuna ma ei olnud orienteerunud juba oktoobrist saati ja ka jooksmisega v2ga ei ole tegelenud, siis ei oodanud miskit erilist tulemust. Samuti kartsin, et kaardiga ei teki erilist kontakte. K6ige hullemini ei l2inudki. Minu rada oli M55 klassi rada ja seal jooksin umbes 4 aja (15 jooksja saest). Muidugi tegin rajal palju vigu ja lisaks v6tsin yhe vale punkti 6ige asemel.

L2hi ajal on plaanis veel yhest orienteerumise yritusest osa v6tta. Lisaks tahan veel P6hja Territooriumil troopikas orienteeruda.

Kommentaare ei ole: