K2ngurudest, 2mblikutest ja natuke madudest ka

Hannese ema pidavat n6udma k2nguru pilte. Ma ausalt 8eldes olen neid t6esti teha pyydnud, kuid teate, nad ju hyppavad eest 2ra ja seda sageli h2maras, kus on raske selgeid pildikesi saada. Seet6ttu pole mul ikka veel midagi v2ga vaatamisv22rset olemas. Aga k2ngurusid on siin tegelikult ikka meeletult. M6nikord olen Eestis matkates m6elnud, et meil on ikka palju kitsi, kuid nende k2ngurude hordidega ei anna ikka v6rrelda. Sellise esimese suurema elamuse saime muide kui me k2isime orienteerumas. Viimasega tegeles kyll ainult Hannes, sest meil oli sel hetkel raha otsas ja nad kysisid selle eest h2bematud 20$. Aga see-eest toimus orineteerumine mingi imelise rohelise m2ekese peal, kus oli k2ngurusid nagu murdu. Ja me olime ikka t2itsa shokeeritud kui suuri k2ngurusid seal oli. Kuid ka seal ei 6nnestunud mul neist korraliku pilti saada, kuigi oli ilus p2ikeseline p2ev. Muide Irks ei olnud selleks hetkeks veel Austraalia loodusega eriti harjunud ja passis terve selle aja autos. Kes neid madusid ikka teab... Aga ka mina olin meie eelmise n2dalavahetuse metsas jalutamise ajal v2ga ettevaatlik ja vahtisin ikka kogu aeg jalgade ette, kuigi viimane kord ei tulnud see enam meeldegi. Sest vaatamata sellele, et siin on igasugu myrgiseid tegelasi palju, kohtad neid siiski piisavalt harva ja eks nad kardavad inimest ka, mist6ttu see metsas jalutamine nyyd nii hull ei olegi. Yks v2liseestlane, keda me seal orienteerumas kohtasime ja kes oli orienteerumisega terve elu tegelenud, oli madu ainult yhe korra n2inud. Seega enam ma nii v2ga ei muretse.
Ja kui juba sinna ohtlike elukate peale jutt l2ks, siis enne reisi sai ikka p2ris palju neist 2mblikutest ka r22gitud. Nyydseks oleme p2ris palju neid redbacke n2inud ja igasugu muid ka. Yhed k6ige sagedasemad on deadly longlengs. Nimi r22gib enda eest, aga nende 6nnetuseks, vaatamata oma v2ga pikkadele jalgadele, on nad v2ga v2ikeste kehadega ja seet6ttu inimestele ohtu ei kujuta. Aga n2iteks eile oli meil kohtumine seni k6ige suurema 2mblikuga, keda ma looduses n2inud olen, aga ikka veel mitte selle k6ige suuremaga, huntsmanide. Tegemist oli vist yhe kesmise suurusega wolfspideriga, kes aga ei arvanud meist midagi. Nii huntsmane kui wolfspidereid (ka suuremaid) pidi aga meie kandis p2ris palju olema. Audrey meie oliivivabrikust sattus yksp2ev ikka meeletul hoogu, kui ta sai meile m6nuga seletada, keda k6ike siit leida v6ib. Ta lubas mullle huntsmani purgis tuua. Ehk saan siis oma hirmudega vaikselt kohaneda. Samas nii hull nagu ma Eestis olles ette kujutasin, siin siiski ei ole. (T6en2oliselt v6tan ma p6hjapool olles oma s6nad tagasi).
Alustasin k2ngurudest aga j6udsin v2lja ikka sinna, mis nii v2ga ei meeldi. K2ngurudest veel siiski nii palju, et nagu vist mujalgi, on neid ka meie ollivisalus ja selle ymbruses meeletult palju. Metsas ringi liikudes kuuled iga natukese aja tagant sellist p6ntsuvat h22lt ja kui siis kiiresti ringi vaatad, m2rkad, et hirmutasid j2lle mingi pesakonna 2ra. Samas olen juba mitu korda 6htuti vaikselt hiilimas k2inud, sest oliivisalus nimelt on maha kykitades kaugelt k2ngurud n2ha. Tuleb ainult v2ga vaikselt ligi hiilida ja siis oma pildike kiirelt 2ra teha:) Seega, kyll need pildid ka tulevad ja kui muidu ei saa, ehitame varjendi. Mul juba kohtki v2lja vaadatud - yks tore v2ike tiigike metsa vahel, kus paarkymmend roo-poissi ja tydrukut kogunemas armastab k2ia.