Minu suureks r66muks v6ttis meid seal vastu valge iibis - yks v2ga veider linnuke. Laura tundus p66saga nii kohanenud olevat, et k6ik linnud istusid tal peaaegu 6la peal ja skinkid alias prisked sisalikud (sinise keelega) jooksid yle jalgade.
Meile pole veel sellist loodusega yheks saamise v6imalust avanenud, kuigi l6unas hiigelsuurte karripuude all oleks v6inud see paarip2evase metsas j6lkumise j2rel juhtuda kyll. Meie aga kimasime ikka yhest metsast teise. Ignoreerisime minu esimest peamist reeglit autoga s6ites, et v2ldi pimedust ja tegime seega ka seda. Viimane on nimelt ohtlik, sest v2ga paljud loomad on 8ise eluviisiga ja teate kyll kuidas see siis on. Napilt p22sesid paljud j2nesed, konnad ja eriti linnud (pisikesed 88kullid n2iteks, kes 88sel keset teed istusid) ja muidugi igas suuruses k2ngurud. Minu esimene ehmatus oli suur, kui me Margaret Riverist teele asudes p2rast paarikymmet kilomeetrit keerasime suurte metsamassiivide vahele ja s6na otseses m6ttes iga paarisaja meetri j2rel kalpsas keegi meile teele ette v6i hyppas teek6rval meiega v6idu. Esimene ehmatus m88das, ei n2inud p2rast seda 6nneks neid kuigi palju ja enamasti suhteliselt ohutul kaugusel. Aga mina igatahes pimedas ei s6ida, v6i kui siis 50-ga, nagu me esimene 6htu tegimegi ca 50 km jutti. Jaa, tasa s6uad, kaugele j6uad.
Aga need metsad seal olid t2iesti imelised. Mul oli tunne nagu Tolkieni muinasjutus v6i siis m6nes muus sarnases maailmas. Ja tead Marike, see hiigelpuu, mille isegi sina 2ra ronisid - ma olin seal ikka t6eline j2nes! Kui suur k6rgusekartja Iris poleks ees l2inud, oleks poole pealt otsa kyll ringi keeranud. Aga ei saanud talle alla j22da:) Midagi nii jubedat pole tykil ajal ette v6tma pidanud.
Nyyd aga oleme meie igap2evases t88otsimise jamas. Iris ja Ann on j2lle omaette ja Laura samuti. T88v6imalusi on mitmeid aga nagu alati ei midagi kindlat, v.a. yks tapamaja t88, mille me saime, kuid kuhu ma ei taha siiski minna. Mitte, et mul liha vastu midagi oleks, aga 2kki ma ei saa p2rast yldse magada, kuulates p2ev otsa, kuidas vaesed loomad surmale vastu l2hevad.
Seega pigem 5-t2rni hotellid ja maat88d, kui v6imalik.
Pilt 1: Kuivanud j6es2ng Laura saarekese ymbruses
Pilt 2: No comments
Pilt 3: 75m hirmujudinaid
2 kommentaari:
veronn, tead see puu otsa ronimise trikk seisnes minu puhul lihtsalt selles et alla oli sama jube või ehk isegi jubedam tulla, sestap ei tekkinud poole maa peal tagumik upakil isegi mitte mõtet et hakkaks allapoole tagasi minema, seda enam et mulle järgnes kari surmpõlglikke koolilapsi kes ilmselt olid selle puu (või vähemalt mõne sarnase)otsas sündinud sest nad karglesid sügavike kohal, ronisd üksteisest mööda, kõõlusid üle ääre ja tegid muid lollusi, ma lihtsalt ei julgenud nende lähedale minna... vot nii
Haa, aga ykskord pidid sa ju puu otsast alla tulema:)
Jube oli see t6esti.
Postita kommentaar